Jevgeni Ossinovski: Laste võrdsed võimalused on tuleviku võti

Jevgeni Ossinovski
, SDE esimees, tervise- ja tööminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jevgeni Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski. Foto: PP

Tunnen siirast heameelt, et sotsiaaldemokraatide survel juba eelmises valitsuses alustatud ja nüüd lõpule viidav laste ja perede toetamise reform on praeguse valitsuse suurim õnnestumine. Tegu on suurima Eesti perede toimetulekut parandava reformiga viimase 25 aasta jooksul, mille eesmärk on tagada senisest võrdsemad võimalused tuhandetele lastele ja aidata kaasa sellele, et meie iga järgmine põlvkond oleks eelmisest edukam.

Pelgalt viis aastat tagasi, aastal 2011, läksime riigikogu valimistele lubadusega kolmekordistada lapsetoetus. Mäletatavasti oli see summa, mida riik maksis igale lapsele kuni 19aastaseks saamiseni, püsinud kaua aastaid 300 krooni ehk 19 euro ligi. See number oli seda naeruväärsem, et näiteks riigieelarve oli jõudnud selle kümmekonna aastaga kolmekordistuda. Samal ajal maksti kõrgepalgalistele lapsevanematele vanemahüvitist ülemmääraga üle 2000 euro.

Ütlesime selge häälega juba toona, et selline proportsioon on Eesti valitsuse häbiplekk. Suhtelises vaesuses elas ligemale viiendik meie lastest. Seega elas vaesuses või vaesusriskis umbes 63 000 last.

Opositsioonis olles kogusime allkirju, pidasime pikki poliitilisi vaidlusi ja riigikogu ööistungeid, et juhtida tähelepanu karjuvale vajadusele vähendada laste vaesust. Siis pidas Reformierakond Eesti laste vaesusmülkast päästmist raharaiskamiseks. Mäletate ju: peaministri meelest oli see võrreldav lennukilt raha külvamisega. Ja “liigset raha” 80 protsendi Eesti laste abistamiseks ei pidavat olema.

Aastal 2014 asusime valitsusvastutust kandma. Loomulikult tingimusel, et otsustavalt asutakse laste vaesust vähendama. Meie varasem poliitiline võitlus viis lõpuks reaalsete otsusteni.

Esiteks tõstame järk-järgult igakuist lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele: 2015. aastal 45 euroni, tänavu 1. jaanuarist 50 euroni. Aastaks 2019 täidame oma valimislubaduse, mil lapsetoetus tõuseb 60 euroni. Teiseks loome kolme- ja enamalapselistele peredele lasterikka pere toetuse. 2017. aasta 1. juulist makstakse perele kolmanda lapse eest 300eurost lapsetoetust ja aastaks 2019 saab kolmelapseline pere toetust 420 eurot.

Meie nõudmisel tõsteti toimetulekutoetuse määramisel lastele ette nähtud osa ja suurendati toimetulekupiiri 90-lt 130 euroni, mis on tõhusaim meede laste süvavaesuse vähendamisel. Samuti on 2015. aastast tagatud riiklikult toetatud koolitoit gümnaasiumiski.

Juba 2017. aastast luuakse üksikvanemate toetamiseks elatisabifond, mille kaudu toetatakse 100 euroga kuus iga last, kelle vanem jätab elatise maksmise kohustuse täitmata. Ühtlasi kehtestasime lisameetmed elatisabivõlglaste survestamiseks. Niisamuti alustame tulevast aastast riikliku huvitegevuse toetuse programmiga, millega laste huvitegevusse suunatakse 15 miljonit eurot lisaraha, ja investeerime Euroopa Liidu abiga 6,5 miljonit eurot 1200 lapsehoiukoha loomisesse ja 14 miljonit eurot kvoodiraha kohalike omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimise toetamiseks.

Aasta teises pooles saame laste vaesuse mulluse statistika, ent juba teame, et materiaalse ilmajäetuse määr on laste seas langenud seitsmelt protsendilt aastal 2013 (enne sotsiaaldemokraatide valitsusse saamist) 3,9 protsendini aastal 2015. Sel aastal langeb laste süvavaesus prognooside kohaselt kaks korda: üheksalt protsendilt neljani. Tänu sotsiaaldemokraatidele hakkab teoks saama suurim laste ja perede toetamise reform taasiseseisvunud Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles