Maltat raputab rahapesuskandaal

Malta peaminister Joseph Muscat.

FOTO: AFP/SCANPIX

Panama paberite lekkega ilmsiks tulnud asjaolud heidavad varju Malta võimekusele võidelda rahapesuga.

Algul tundus, et kui ühe Malta ministri ning valitsusjuhi kabinetiülema nimed sisaldusid Panama paberites, on tegemist ühe halva kohaliku looga. Ent enam see nii pole. Viimase aja sündmused on pannud Euroopa Liidu (EL) muretsema, kas saareriik ikka on oma eesistumise ajal võimeline juhtima rahapesuvastase seadusandluse menetlemist.

«See kõik on väga piinlik. Me võtame asja Euroopa Parlamendi erikomisjonis üles,» ütles sakslasest europarlamentäär Sven Giegold väljaandele Politico, lisades, et «Malta peab end kokku võtma». Tõenäoliselt kutsub nimetatud komisjon ütlusi andma nii Malta peaministri Joseph Muscati kabinetiülema Keith Schembri kui ka valitsuse liikme Konrad Mizzi.

Nii Schembri kui ka Mizzi nimed tulid aprillis välja Panama paberitest – dokumendilekkest, mis paljastas Panamas asunud advokaadibüroo Mossack Fonseca tegevuse offshore-firmade rajamisel. Dokumentide järgi andsid Schembri ja Mizzi kõigest mõned päevad pärast seda, kui Malta tööpartei võitis 2013. aasta valimised, juristidele käsu rajada offshore-firmad Uus-Meremaal ja Panamas. Lisaks püüdsid mehed avada kontod kaheksas eri pangas erinevates maksuparadiisides üle maailma.

Paljastused viisid Maltal protestideni tänavail ning Mizzi jäi ilma oma tööst energiaministrina. Valitsuse liikmeks jäi ta aga edasi.

Brüsseli meelerahu on aga kõigutanud veel hiljutisemad sündmused. Nimelt astus eelmisel nädalal ametist tagasi asja uurinud Manfred Galdes, finantskuritegusid uuriva üksuse juht, tuues põhjuseks terviseprobleemid. Tema järel sai ametisse mees, kelle ainsaks sobivaks omaduseks peetakse seda, et ta on peaminister Muscati sõber. Väidetavalt on aga juhivahetuse käigus kalevi alla pandud uurimise kokkuvõte, mis valitsusparteile ilmselt soodne poleks.

Sel põhjusel muretsetaksegi ELis Malta tõsiseltvõetavuse pärast. Nimelt peaksid peale suvepuhkust algama arutelud ELi rahapesuvastase direktiivi osas, mille uuendamise ajendiks oli muuhulgas Panama skandaal. Läbirääkimistega alustab ELi praegune eesistuja Slovakkia, ent asja peaks lõpuni viima neilt eesistumise üle võttev Malta.

Uue regulatsiooni eesmärgiks on läbipaistvuse tõstmine ning praeguste seaduselünkade kaotamine. Muuhulgas peaks direktiiv andma enam võimu juurde uurimisasutustele, kes tegelevad sääraste juhtumitega nagu Galdesi juhitud üksus Maltal.

Malta valitsuse esindaja kinnitusel võtab riik rahapesuvastast võitlust väga tõsiselt ning käimasolev uurimine ei mõjuta kuidagi direktiiviga tegelemist. Kõik seda arvamust aga ei jaga.

«Malta on juba praegu meie huviorbiidis. Malta on üks neid ELi riike, kus on väga lihtne firmade tegelikud omanikud ja kasusaajad varju jätta,» kritiseeris portugallasest Euroopa Parlamendi saadik Ana Gomes ELi pisima riigi ärikeskkonda.

Tagasi üles