Portugali jaoks läks laenuvõtmine taas ohtlikult kalliks ning mure, et eurotsooni abifondi appi tuleb hüüda, tõstis jälle pead.
Portugal taas ohutsoonis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste riigivõlakirjade tootlused, mis aasta alguses langesid ja üldist meeleolu tõsta aitasid, ronisid eile uuesti üle 7 protsendi piiri – mida paljud strateegid peavad üle jõu käivaks ohutsooniks.
Portugali tootlused triivivad ülespoole ilmselt seetõttu, et Euroopa Keskpank on lõpetanud võlaturule sekkumise, ütlevad maaklerid.
Üks ütles: «Viimasel nädalal pole keskpanka turul näha olnud, seega on tootlused kõrgemale kerkinud. Ja kui keskpank ei sekku, võivad nad edasi ronida.»
Siit kumab Portugalile aga probleem, kuna neil tuleb eelolevatel nädalatel raha juurde laenata, et lunastada aprillis ja juunis aeguvaid võlakirju.
Maaklerite sõnutsi aitas Portugali enne võtmelise tähtsusega oksjonit 12. jaanuaril just see, et Euroopa Keskpank vahetult enne seda jõuliselt sekkus. Ning see võimaldaski müüa 10-aastaseid võlakirju alla 7 protsendi taseme.
Evolution Securitiesi vanemstrateeg Gary Jenkins ütles: «Portugali võlale on järelturgudel vaid üks tõsiseltvõetav ostja: Euroopa Keskpank. See võib Lissabonile aga probleeme tekitada, kui nad nüüd turule tagasi tulevad.»
Portugallased on öelnud, et kavatsevad lähinädalatel emiteerida sündikaat- ja lühiajalisi võlakirju.
See, et kogused esialgu väga väikestena hoitakse, Portugali ei aita, kuna maaklerid tõstavad nende võlakirju kooskõlas Saksa tootlustega, mis samuti hüppe ülespoole on sooritanud – kuna Saksa majandusnäitajad on tugevad, inflatsioonimure suur ning Berliini nähakse (ahastusega) kui eelseisvate abipakettide peamist rahastajat.
Portugali laenuamet kinnitab aga, et riigirahandus on «praeguste liigsuurte riskiintresside suhtes üsna paindlik».
Ka «väga ekstreemsete stsenaariumite puhul jäävad kaudselt arvutatud finantseerimiskulud 2013. aastaks alla 5 protsendi», seisab ameti veebilehel.
Ekstreemse stsenaariumi all peetakse silmas olukorda, kus kõigi riigivõlakirjade intressid oleks 7 protsenti ning «rahandusministeeriumi laenupikenduse programmi intressid tervikuna» 4 protsenti.
Mullu ütles valitsus, et riigivõla finantseerimise keskmine kulu on ligikaudu 3,6 protsenti.
Kokku tuleb Portugalil tänavu laenata hinnanguliselt 20 miljardit eurot ehk 5 miljardi jagu vähem kui mullu. Ligi veerand käesoleva aasta vajadustest – 4,3 miljardit eurot – on pika- ja lühiajaliste võlakirjade müügist juba olemas.
Portugali võlahaldurite sõnutsi on tänavune summa «võrreldes enamike euroala riikidega suhteliselt väike».
Copyright The Financial Times Limited 2011.