Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ukraina odavtööjõud pääseb Poola koridori kaudu vabalt Eestisse

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ukrainlastele, kes 26. juulil Koidu talu põllul töötasid, peaks ilma vahendajata maksma 1320 eurot brutopalka. Poola vahendusfirmat kasutades kaob see nõue aga ära. | FOTO: Elmo Riig

Umbes 80 protsenti Poolas registreeritud välismaalt tulnud töötajatest on ukrainlased. Ent Poolaski on tööpuudus ja kõigile võõrsilt tulnutele seal teenistust ei jagu. Seepärast on mitu Poola ettevõtet keskendunud töötajate vahendamisele mujale Euroopasse.

Eelmise nädala keskel vedas traktor Abja vallas asuva Koidu talu põllul edasi katusega lavatsit, mida kasutatakse kurkide korjamiseks. Sellise lihttöö eest ei maksaks Eestis ilmselt keegi 1320 eurot kuus, aga just nii palju peaksid teenima lavatsil köögivilju noppivad ukrainlased, kui nad töötaksid siin välismaalaste seaduse alusel.

Eesti töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Karin Hage sõnul on isikutel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanikud, õigus töötada Eestis lühiajalise registreerimise või tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamiseks. Neile inimestele tuleb maksta ka vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmine palk, et kaitsta Eesti tööturgu odava tööjõu sissevoolu eest – sealt tulebki seaduses nõutud 1320,6 euro suurune brutopalk.

Ent sellest tingimusest pääseb üsna kergesti mööda ja kolmandate riikide lihttööjõud jõuab Eestisse. Nimelt on Poolasse väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tööjõu sissetoomine palju lihtsam. Lühiajaliseks tööks on vaja ettevõttel esitada dokument, mis kinnitab, et nad palkavad töötaja. Töötajal on Poola välisministeeriumi kodulehe põhjal küll vaja Schengeni tsoonis töötamiseks Schengeni viisat, kuid eraldi tööluba esimeseks kolmeks kuuks ei ole tarvis.

Kehva majanduse mõju

Kohe Poola piiri taga asub 42 miljoni elanikuga Ukraina, kus ÜRO arenguprogrammi andmetel elab rohkem kui 24 protsenti inimestest allpool vaesuspiiri ja keskmine brutopalk on Ukraina statistikaameti andmetel 183 eurot. Võrdluseks on kütuseliitri hind Ukrainas umbes 70–80 eurosenti. Seega pole midagi imestada, et vähemalt 80 protsenti Poolas registreeritud välismaalt tulnud töötajatest on ukrainlased, nagu kirjutas eelmise aasta lõpus Poola teadusakadeemia dotsent Joanna Fomina Kesk- ja Ida-Euroopat kajastavas ajakirjas New Eastern Europe.

Ukrainlased, kes Viljandimaal Koidu talus töötavad, rääkisid juulis, et nad tuli siia, sest Ukrainas ei ole tööd. Noormehed on väidetavalt Kesk-Ukrainast pärit, kus küll sõda ei ole, aga majanduslik seis on terves riigis väga kehv. Tööd on raske leida ja ka palgad on madalad. Ukraina grivna kurss on nii dollari kui ka euro suhtes alates 2014. aastast kiiresti langenud ja üks töötajatest lausus, et neile on suur boonus juba see, kui palk on makstud eurodes.

Poola vahendusfirmad

Kui ukrainlased saavad enne tööle asumist tööandjalt kinnitatud dokumendi, et too neid palgata soovib, siis võivad nad kolm kuud legaalselt Poolas töötada. Luba ei pea Fomina artikli põhjal taotlema võõrkeelte õpetajad, Poola kõrgkooli lõpetanud ja seal õppivad inimesed, või Poola esivanematega inimesed, kes saavad taotleda niinimetatud Poola kaardi.

Ent Poolaski, kus majandus küll mühinal kasvab, on tööpuudus üle kümne protsendi ja kõigile võõrsilt tulnutele seal teenistust ei jagu. Seepärast on mitu Poola ettevõtet keskendunud töötajate vahendamisele mujale Euroopasse.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonijärelevalveinspektori sõnul on skeem lihtne: juriidiliselt võttes pole ukrainlased tööl üheski Eesti ettevõttes, vaid Poola firmas, kes pakub Eestis teenust. Seega ei käi ka ukrainlased otseselt välismaalaste seaduse paragrahvi 178 alla, mis nõuab 1,24-kordse Eesti keskmise palga maksmist. Eesti firma maksab vahendustasu Poolale ja juriidiliselt on kõik korrektne. Riigi loodud seadus, mis nõuab ühe keskmise eestlase mõistes kõrget palka, et lihttöölisi sisse ei toodaks, sellisel juhul ei toimi.

Seda, millise vahendusfirma kaudu neli ukrainlast Koidu tallu jõudsid, tuvastada ei õnnestunud. Talu perenaine Tuuli Vaarak ei nõustunud küsimusele vastama ja tööliste nimetatud firmat avaliku internetiotsinguga ei leia. Ka kolmest Poola tööjõudu vahendavast ettevõttest, Work Service, OTTO Work Force ja Poland Workforce öeldi, et nemad sellise nimega konkurenti ei tea. Eestisse nimetatud firmad tööjõudu ei vahenda, kuid ukrainlasi on nende pakutava tööjõu hulgas küll.

Töötasu on teadmata

Seda, kui palju ukrainlased Eestis teenivad, nad avaldama ei nõustunud. Mõni nädal tagasi rääkisid nad, et Poolas olevat töötasu olnud 2 eurot tunnis, kuid ei täpsustanud, kas bruto või neto. Eestis on alamtunnipalk tänavu 2,54 eurot. Toona kinnitasid ukrainlased, et Eestis nad veel ei tööta, sest ootavad Poolast dokumente ja sisustavad aega kalapüügi ja jalgpallimänguga.

Politsei- ja piirivalveamet kontrollis Koidu talu lepinguid eelmise nädala alguses ja kinnitas, et juriidiliselt on kõik korrektne ning midagi ebaseaduslikku sellises tehingus pole. Ka maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles, et välismaalase lühiajalisel töötamisel Eestis ei pruugi tekkida maksukohustust, samamoodi võib ka Eesti ettevõte saata oma töötajad lühiajaliselt teise riiki ja seal riigis ei teki maksukohustust. Maksustamine sõltub riikide vahel sõlmitud lepingutest.

Koidu talu perenaine Tuuli Vaarak palus saata küsimused meilile, kuid ei vastanud neile ega ka telefonile.

Tagasi üles