Euroopa Liidust (EL) lahkumist kindlalt toetanud Cornwalli krahvkond on mures piirkonna rahastamise pärast ning on sestap otsustanud alles jätta oma Brüsselis tegutseva esinduse.
Inglismaa vaeseim piirkond loodab ELi rahastuse jätkumisele (1)
2. august 2016, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cornwalli poliitikud ja ametnikud on mures, et Suurbritannia valitsus ei kavatse täita piirkonnale antud lubadust: tagada ligi 60 miljoni naelani (70,9 miljonit eurot) küündiv iga-aastane rahasüst ELilt. Seega on Inglismaa vaeseima piirkonna elanikud otsustanud alles jätta oma Brüsseli esinduse, et olla rahakraanidele lähemal.
«Me usume, et on olulisem kui kunagi varem säilitada meie kontor Brüsselis,» ütles Cornwallis majanduse ja kultuuri eest vastutav Julian German ajalehele Independent.
Brüsseli esinduse töö peaks hea seisma selle eest, et Cornwall ei jää ilma Eli teaduse rahastamise programmist Horizon 2020 ning programmist Interreg, mis edendab territoriaalset koostööd Euroopas.
«On olemas rahaallikaid, mis on avatud ka ELi-välistele riikidele. Kaubanduse ja kultuurisuhete mõttes on Brüsselis olemine kasulik,» ütles German.
Cornwalli krahvkonna jaoks on mängus suured summad. 530 000 elanikuga piirkond on aastail 2007-2013 saanud toetust 654 miljonit eurot. ELi eelarveperioodiks aastatel 2014-2020 on Cornwallile ette nähtud 592 miljonit eurot.
Kohalike sõnul kardavad nad tõsiselt rahastuse kadumise pärast, sest valitsuse jutt on vahepealse ajaga muutunud. Germani sõnul on mitu lepingut praeguse seisuga peatatud ning valitsus on keeldunud andmast lisainfot.
Kohaliku nõukogu hinnangul võib Cornwall aastatel 2021-2027 ilma jääda 420 miljonist eurost.
Vaatamata ELi tugevale majanduslikule abile, otsustasid Cornwalli elanikud 23. juunil toimunud rahvahääletusel toetada EList väljaastumist. Lahkumise pooldajaid oli valijate seas 56,5 protsenti, mida oli rohkem kui riigi keskmine näitaja (51,9 protsenti – toim). Ka suurem osa piirkonnast valitud parlamendisaadikuid toetas Brexitit.