Prognoos: Arktika laevaliinid aastaks 2035

Arktika.

FOTO: SCANPIX

USA mereväe hinnangul võivad kaubalaevad juba 2035. aastal üle jäävaba põhjanaba sõita, mis omakorda kärbib Euroopa ja Aasia vahelise ookeanitranspordi aega ja kulutusi.

Mereväe kliimamuutuste töögrupi juht rõhutas ühtlasi kasvavat rahvusvahelist huvi Arktika jääkilbi kahanemisest tulenevate ärivõimaluste vastu.

«Me usume, et aastail 2035 kuni 2040 on juba väga võimalik, et Põhja-Jäämeri on umbes kuu aega praktiliselt jäävaba,» ütles USA kontradmiral Dave Titley Norras Tromsøs peetud Arktika-alasel konverentsil.

Ta ennustas, et kui jäävaba periood järkjärgult pikeneb, hakkab USA ja Venemaa vaheline Beringi väin pakkuma konkurentsi maailma juhtivatele laevamarsruutidele Pärsia lahes ja Malaka väinas Malaisia ja Indoneesia vahel.

Kliimaskeptikud võivad admirali jutus kahelda, kuid Titley kinnitab, et kahtlust ei ole: pikemas perspektiivis jääkatte pindala väheneb.

Keskkonnaaktivistid hoiatavad, et jää sulamisest tulenev majanduslik kasu neelatakse alla globaalse soojenemisega seonduvate kulutuste poolt.

Laevnikud on Arktika mereteedel juba mõnda aega silma peal hoidnud. Kui sealtkaudu liikuma saaks, lüheneks vahemaa Rotterdami ja Yokohama vahel 40 protsenti – Suessi kanali kaudu seilamisega võrreldes.

Samas hoiatas Titley, et suurema kommertstegevuse jaoks peaksid Arktika riigid palju tihedamat koostööd tegema, et ehitada üles logistika- ja päästestruktuurid.

Admiral rõhutas riske, mida trotsivad turiste Arktikas ringi sõidutavad kruiisilaevad. Ta ütles, et «Titanicu-mastaapi katastroofi» on seni ära hoidnud puhas õnn.

Samal konverentsil sõna võtnud Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson ütles, et tema riik kogeb suurt huvi Hiina ja Singapuri suunalt, kes näevad Islandis potentsiaalset peatuspaika kauba toimetamisel üle Arktika.

«Ma tunnen end kui tütarlaps oma esimesel tantsupeol, kes on ülimalt meelitatud kogu sellest tähelepanust,» naljatles ta. «Aga kui minna Arktika kaudu Vaiksesse ookeani, oleks Island loogiline koht lasti ümberjaotamiseks.»

Arktika «avanemise» väljavaade on pannud paljud muretsema, et viis suurt Arktika riiki – Venemaa, Kanada, USA, Taani ja Norra – võivad regiooni laevasõidu- ja maavarade kaevandamise õiguste pärast tülli keerata, kuna piirkond peidab endas arvatavasti neljandiku planeedi avastamata nafta- ja gaasivarudest.

Titley ütles, et sellel hirmul on liiga suured silmad: «Arktika ei ole Metsik Lääs... See on ookean ja me teame, kuidas ookeane valitseda.»

Mõned Arktika-välised riigid on pannud ette, et selle regiooni suhtes tuleks sõlmida samasugune rahvusvaheline lepe, nagu Antarktika oma.

Rannikuriigid, millel on Arktika vetele territoriaalseid nõudmisi, on sellised ettepanekud tuliselt tagasi lükanud.

«Põhimõtteliselt pole vahet, kas tegemist on Põhja-Jäämere, Vahemere või Atlandi ookeaniga,» ütles Norra välisminister Jonas Gahr Støre. «Lõunapoolus on suur kalju, mida ümbritseb vesi. Arktika on aga ookean, mida ümbritsevad rannikuriigid.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles