Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liige Benoît Cœuré kinnitas eile, et poliitikakujundajad jõuavad negatiivsete intressimäärade majandusliku piirini tükk aega varem, kui puhkeks sularaha massiline pagemine pankadest.
EKP eitab pangapaanika ohtu
29. juuli 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs kõnelenud Cœuré pidas silmas keskpanku üldiselt, kirjutab Financial Times. Samas oli EKP suuremate keskpankade peres esimene, kes võttis ette teekonna allapoole nulli – aastal 2014.
Hetkel on euroala keskpanka pargitud hoiuste intressimäär miinus 0,4 protsenti. Sisuliselt on tegemist lõivuga, mida võetakse pankade hoiustelt keskpangas.
Nimetatud poliitika käivitudes hakkasid levima hirmud, et negatiivsete intresside kulud kallatakse klientide kraesse, kes hakkavad seetõttu raha kontolt välja võtma ja magamistoas madratsi alla toppima.
Seda veel juhtunud ei ole. Olukorras, kus pangad pole veel oma kasvanud kulutusi paljude klientide peale valanud, on aga õhus küsimus laenuandjate kasumlikkuse kohta antud poliitika valguses.
Koos EKPga on negatiivsetele vetele purjetanud ka Šveitsi, Rootsi ja Taani keskpangad, soovides võidelda madala inflatsiooniga ja kannustada kasvu.
EKP nõukogu koguneb taas septembris ning siis võib selguda, mida intressidega edaspidi ette võetakse.