Koda: suurinvestorid tuleks sisserände piirarvust välja arvata

Mait Palts

FOTO: Foto: Erakogu

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul tuleks praegu arutlusel olevasse välismaalaste seaduse eelnõusse lisada, et älismaalaste sisserände piirarvust arvataks ka kolmandatest riikidest tulevad suurinvestorid, kes investeerivad Eestisse vähemalt miljon eurot ja kellel oleks eelnõu järgi õigus taotleda elamisluba.

Välismaalaste seaduses on aastane piirarv inimestele, kellele antakse Eestis elamisluba. See arv ei või ületada 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust, mis teeb umbes 1000 inimest aastas, teatas koda. 

Sisserände piirarvu hulka ei loeta hetkel näiteks kolmandatest riikidest pärit õppejõudusid ja teadlasi ning välismaalasi, kellele on antud elamisluba õppimiseks. Muudatusega lisanduvad sellesse nimekirja välismaalased, kes saavad elamisloa kui nad tahavad tulla siia tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alasele ametikohale, töötama iduettevõttesse või tegelema iduettevõtlusega.

Koda leiab, et kui suurinvestorid on vabastatud sisserände piirarvu alt, annab see nii avalikkusele kui potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et välisinvestorid kolmandatest riikidest on Eestisse oodatud. Kui seda ei tehta, siis võib tekkida olukord, kus välisinvestorile ei anta elamisluba üksnes põhjusel, et aastane sisserände piirarv on juba täitunud või võib täituda. Selline juhtum kahjustaks olulisel määral Eesti mainet, leiab ettevõtjate esindusorganisatsioon.

Lisaks soovitakse muuta ka välismaalastele makstava töötasu suurust. Praegu kehtib tingimus, et väljaspool ELi liikmesriiki pärit välismaalasele tuleb maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Selline tingimus on aga tööandjatele koormav ega soodusta välistööjõu palkamist. Seetõttu soovitakse, et edaspidi peaks välismaalasest töötajale makstav töötasu olema vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.

Kaubanduskoja hinnangul on see samm küll õiges suunas, kuid veelgi selgem ja õiglasem oleks rakendada tööandjaspetsiifilist lähenemist. Seetõttu tegi koda riigikogule ettepaneku siduda välismaalaste kohustuslikuna tasumisele kuuluv palk valdkonnapõhise aasta keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata.

Tagasi üles