Ümbrikupalga saajate arv langes viimase seitsme aasta madalaimale tasemele

Ümbrikupalk

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Ümbrikupalga saajate arv on langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele – mustalt töötavate inimeste osakaal on mulluselt 10,86 protsendilt langenud 6,12 protsendini, näitab CV Keskuse küsitlus.

CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt märkis, et CV Keskus on ümbrikupalga-teemalist küsitlust läbi viinud seitse aastat ja mitte kunagi pole ümbrikupalga saajate arv olnud nii väike kui tänavu. «Kindlasti on oma roll selles maksu- ja tolliameti jõulisel tegevusel, et ümbrikupalkade osakaal on jõudnud märkimisväärselt madalale tasemele, kuid ka üha rohkem Eesti töövõtjaid mõistavad nn musta töötasuga seotud riske,» ütles ta.

Probleemne on praegusel ajal Auväärti sõnul noorem generatsioon, kellel oleks hädasti tarvis finantsharidust, mis ei looks tööturule sisenemisel illusioone ja hoiaks neid eemale ka ümbrikupalgast.

Et ümbrikupalgad olid kasvanud eelmiseks aastaks suureks probleemiks, näitab Auväärti sõnul ka konjunktuuriinstituudi mullune varimajanduse uuring, millest selgus, et ümbrikupalga pooldajate hulk lausa kahekordistus – kui tunamullu pooldas ümbrikupalga maksmist 7 protsenti töötajatest, siis möödunud aastal kasvas toetajate arv juba 15 protsendini.

Värske CV Keskuse uuringu tulemused näitavad, et varimajanduse vastane võitlus toob pikemas plaanis siiski soovitud tulemusi ja möödunud aasta hüppeline ümbrikupalk oli pigem ajutine nähtus, tulenedes peamiselt osalise ümbrikupalga kasvust.

Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajaid leidub enim toitlustuse, mehaanika ja tehnika, ehituse ja kinnisvara, transpordi ja logistika valdkondades, kus üle 15 protsendi vastanutest väitis, et on saanud ümbrikupalka. «Kõige vähem leidub ümbrikupalga saajaid finants-, koolituse-, riigi- ja avaliku halduse ning turundusvaldkondades,» lausus Auväärt.

Tagasi üles