Analüüs: olemuslikke takistusi Bitcoini kasutamise seadustamiseks pole

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Virtuaalvaluuta Bitcoin.

FOTO: JIM URQUHART / REUTERS

Rahandusministeeriumi analüüsist selgub, et virtuaalvaluutade nagu Bitcoin maksevahendina kasutamiseks ei ole Eestis põhimõttelisi õiguslikke takistusi, ent täiendavat uurimist vajavad Euroopa Komisjoni plaanitavad reeglid, kirjutab BNS.

Analüüsis ei tuvastanud rahandusministeerium põhimõttelisi õiguslikke takistusi, mis takistaksid virtuaalvaluutade maksevahendamina kasutamist või nendega tehingute tegemist. Küll aga tuleb põhjalikumalt analüüsida Komisjoni väljapakutud neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi (AMLD IV) sellesisulisi punkte, seisab dokumendis.

Virtuaalvaluuta või virtuaalvääringu mõistet ei ole Euroopa Liidus seni õiguslikult reguleeritud ja liikmesriikide praktika on olnud väga erinev. Peamised õiguslikud küsimused on tekkinud seoses säärases väärtingus tehtud tehingute maksustamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite osas virtuaalvaluutade puhul.

Ühe tuntuima virtuaalvääringu Bitcoini osas on Euroopa Kohus teinud otsuse, mille järgi on tavavaluuta vahetamine bitcoini vastu ja teistpidi käibemaksust vabastatud. Selle põhimõtte on samale otsusele viidates üle võtnud ka Eesti.

Enda seisukoha on selles küsimuses esitanud ka maksu- ja tolliamet (MTA), mis käsitleb virtuaalvääringut varana. Seetõttu tuleb ameti hinnangul tulumaksuga maksustada vara võõrandamisest või vahendamisest saadud kasu ning kui säärane tegevus vastab ettevõtlustulu tingimustele, tuleb see ka MTA hinnangul säärase tuluna maksustada.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas märkis rahandusministeerium analüüsis, et virtuaalvääringuid on Eestis käsitletud alternatiivsete maksevahenditena. Seetõttu peavad sääraste valuutadega kauplejad muuhulgas tuvastama ostja isiku ärisuhte loomisel või juhul, kui ostja soetab valuutat enam kui 1000 euro eest kuus.

Virtuaalvaluutade kasutajate esindusorganisatsiooni Eesti Krüptoraha Liidu sõnul on säärased nõuded bitcoinidega kauplejatele liialt suur koormus. Rahandusministeerium märgib samas, et iseenesest rahapesureeglid bitcoinide kauplemisele otseseid piiranguid ei sea ning nõuded isikusamasuse tuvastamiseks on juba lihtsustunud.

Euroopa Komisjoni uute ettepanekute seas rahapesu tõkestamise neljanda direktiivi loomisel on ka säte, mille järgi hakkaks direktiiv reguleerima ka virtuaalvaluutade vahendamise platvorme ja digitaalse rahakoti pakkujaid (custodian wallet providers). Ettepaneku järgi peaksid säärased ettevõtted hakkama taotlema tegevusluba või ennast registreerima.

Seejärel peaksid sellised platvormid ja rahakotipakkujad hakkama klientide suhtes rakendama hoolsusmeetmeid ning nende üle teostataks järelevalveid. Euroopa Komisjoni ettepanekuid plaanib rahandusministeerium Eesti kontekstis täiendavalt eraldi analüüsida ning töötada seisukohad välja hiljemalt 2016. aasta septembris.

Rahandusministeerium uuris virtuaalvaluutadega seonduvat, kuna valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015–2019 näeb ette virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika väljatöötamist.

Tagasi üles