Töötajate tervisekulutuste maksuvabastus tuli sammu lähemale

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mis soodustavad tööandjate poolt töötajate tervise eest hoolitsemist.

«Tööandjad saavad avaramad võimalused panustada töötajate tervisesse, sest tervise edendamiseks ja sportimiseks tehtud kulutusi ei loeta eelnõu jõustumise järel enam erisoodustuseks,» ütles rahandusminister Sven Sester pressiteates.  

Eelnõu järgi ei loeta 2018. aasta 1. jaanuarist enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuseid. Kulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis (400 eurot aastas) iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse arvestusperioodidesse.

100-eurone kvartali piirmäär kehtestatakse viieks aastaks, maksuvabastuse jätkumine seejärel sõltub selle mõju hindamise tulemustest.

Paljud ettevõtted panustavad juba praegu oma töötajate tervise edendamisesse, kuid selle muudatuse elluviimisel suureneb selliste ettevõtete kaubanduskoja hinnangul osakaal kindlasti.

«Koja hinnangul tuleks tervise edendamisse panustamist motiveerida. Töötajate tervisesse investeerimine on pikaajaline ja ühiskonnale kasulik investeering, mida ei tohi pärssida liigse maksustamisega,» ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. 

Võimalik haigushüvitis ka teise ja kolmanda päeva eest

2017. aasta 1. jaanuaril jõustuvad sotsiaalmaksuseaduse muudatused, millega antakse tööandjale võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt neljanda kuni kaheksanda haiguspäevaga.

Tööandjal ei ole kohustust maksta teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada. Sotsiaalmaksuvabastus laieneb kuni 100 protsendini töötaja keskmisest palgast.

Töötajate terviseedendamiseks tehtavatele kulutustele maksusoodustuste kehtestamine tuleneb valitsuse 2015.-2019. aasta tegevusprogrammist.

Tagasi üles