Riik kulutab 15 miljonit uue piimatööstuse loomisele

Urmas Kruuse.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Osa piimatootjaid suhtub kriitiliselt maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) eilsesse otsusesse toetada 15 miljoni euroga uue ühistulise piimatööstuse rajamist.

«Põllumehed peavad hakkama saama piima eest turult paremat hinda ja ainus võimalus selleks on hakata ühistulises vormis piima ka töötlema ning seeläbi suuremat osa väärtusahelast kontrollima,» ütles Kruuse. Ta lisas, et riigi toetuse mõte on efektiivse ja innovatiivse tehnoloogiaga ettevõtte tekkimine, mis oleks edukas ka 10-15 aasta pärast, sest Eesti tööstustes kasutusel olev tehnoloogia vajab tema hinnangul kindlasti värskendust. Toetus ongi mõeldud uue piimatööstuse ehitamiseks, mitte olemasolevate tehaste ostmiseks.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov, kelle enda ettevõte toetusele ei kvalifitseeru, vaatab aga algatust skeptiliselt. «Kindlasti on tervitatav, et riik tahab piimandusse raha panna ja eksporti toetada, kuid 15 miljonit on liiga väike summa. Eestis on täna juba tööstusi palju, nullist uue tööstuse rajamine ei tundu mõistlik,» arvas Solovjov. Tema meelest tuleks hoopis toetada olemasolevaid tööstusi ekspordi vallas ning eraldada raha müügi ja arendustegevuse jaoks. «On väga tõenäoline, et see toetus jääb seisma, sest uue tehase rajamiseks jääb 15 miljonist väheks,» lisas ta.

Minister Kruuse seda aga ei usu. «Kindlasti võib olla raske üksi uus tööstus rajada, aga koostöös on see kindlasti lihtsam,» ütles ta. Õieti pole ilma koostööta isegi võimalik raha taotleda, sest määruse järgi peab toetuse taotleja osanikeks või liikmeteks olevate piimatootjate tootmismaht moodustama vähemalt 25% kogu Eesti piimatoodangust.

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas kiitis ministeeriumi initsiatiivi, nimetades seda riigimehelikuks sammuks. «Seda meedet on piimandussektoril vaja olnud, et parandada ekspordipotentsiaali,» rääkis Murakas. Tema väitel on seni Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide rahaga toetatud peamiselt piimafarme, mis on ka tänu sellele maailmatasemel, ent tööstustesse pole eriti raha jõudnud

Ka Saaremaa Piimatööstus, mis kuulub Saaremaa piimaühistule, on positiivselt meelestatud. Ettevõtte ekspordijuht ja piimaühistu juhatuse liige Mihkel Jürisson tunneb heameelt, et ühistulist tegevust oluliseks peetakse. Samas on ta alalhoidlikum kui Murakas. «Paljude huviliste jaoks saab projektis osalemine olema keeruline, sest puuduvad korralikud ressursid ja vajalikud kogemused,» ütles ta.

Suure tööstuse rajamine on Jürissoni hinnangul õigustatud vaid teatud tingimustel. Selleks olevat vaja muutust mõtlemises ning ka uusi positsioone välisturgudel. «Täna on tunda, et paljud tööstused ei võta väljakutset tõsiselt ning jooksevad esimesel võimalusel tagasi idapiiri taha,» sõnas Jürisson.

Nii E-Piim kui ka Saaremaa piimaühistu, kes pidasid juba mitme aasta eest plaani rajada ekspordile suunatud piimaühistu Kesk-Eestisse, on juhtide sõnul toetusest huvitatud. «E-Piim tegeleb sellega, et taotlus esitada ja on koostööle teiste huvilistega igati avatud,» ütles Murakas. Ka saarlased on koostööks valmis, ent Jürisson näeb projekti eestvedajana kedagi teist peale nende ühistu.

Toetuse üheks eesmärgiks ongi piimatootjate vahelise koostöö süvendamine. Seda ideed toetavad nii Murakas kui ka Valio Eestit juhtiv Solovjov. Mõlema väitel on Eesti piimatööstuste probleem see, et sektor on liiga killustunud. «Eestis võtab täna üks tehas keskmiselt vastu 150-160 tonni toorpiima päevas, korralik tehas peaks võtma vähemalt 500 tonni,» tõi Solovjov näite. Samas toodetakse Eestis praegu toorpiima kaks korda rohkem, kui me ise ära tarbime.

Selle olukorra lahendamiseks näevad nii tootjad kui ka minister väljapääsu ekspordis. «Soodustame toetusega piimatöötlemise viimase tehnoloogia kasutamist, et muutuksime oma toodetega konkurentsivõimelisemaks ka välisturgudel,» ütles Kruuse. Ka Murakas leiab, et Eesti peab arendama ekspordipotentsiaaliga sektoreid, sest meil on kõik eeldused olla oma piimatoodetega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

Ühistulise piimatööstuse rajamist toetab riik Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest ning meetme taotlusvoor avatakse praeguse kava kohaselt 2017. aasta algul. Rajatava piimatöötlemise tehase vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25% Eesti piimatoodangust ning toetuse taotleja osanikeks või liikmeteks olevate piimatootjate tootmismaht peab moodustama vähemalt 25% kogu Eesti piimatoodangust.

Tagasi üles