Eesti idufirma kingib kümnendiku ettevõttest teadlastele

Tarmo Virki
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guaana asutajad Edgar Aronov ja Marko Russiver.
Guaana asutajad Edgar Aronov ja Marko Russiver. Foto: Foto: Guaana

​Eesti idufirma Guaana jagab kümme protsenti ettevõttest kuni 100 000 teadlasele üle maailma, eesmärgiga luua uus, veebiajastule sobilik globaalne formaat teadusprojektidele.

Paljude ühisrahastuskampaaniate eesmärgiks on tänapäeval lisaks kapitali hankimisele üha enam endale omanditundega sõnumiviijate leidmine. Guaana kampaania teeb eriliseks just see, et teadlastele jagatakse osalus tasuta, kõik administratiivsed kulud tasub ettevõte.

Kümme protsenti jagatakse kõikide osalust soovivate teadlaste vahel 2017 aasta alguses. Sotsiaalmeedia ajastul saavad varasemad liitujad ja oma liitumiskoodi jagavad kasutajad proportsionaalselt suurema osaluse.

«Me soovime et meie kasutajatel oleks omanditunne, ja et see omakorda inspireeriks neid osalema parema tuleviku loomisprotsessis mida teadusmaailm on kaua oodanud,» lisas Guaana kaasasutaja Edgar Aronov.

Guaana loo platvormi globaalseks teaduskoostööks – formaat, mis koondab kogu protsessi algsest ideest ja katse disainist kuni meetodite ja analüüsini, katsetulemused ja laboratooriumipäevikud ning tagasiside ja ettepanekud projekti arendamiseks. See võimaldab vaadata teadlastel ja tudengitel teadusartikli «sisse» ja uurida kuidas jõuti järeldusteni. 

Liituda saavad kõik inimesed, kes mingil viisil teadusesse panustavad. Selleks tuleb täita lühike taotlus ning ühineda esimese 2000 kasutajaga ülikoolidest nagu Stanford, Tartu, Oxford ja Massachusetts Institute of Technology (MIT), ning juhtivatest teadusorganisatsioonidest nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), USA Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (NASA) ja Google X. 

«Erinevate valdkondade teadlaste kaasamine keeruliste probleemide lahendamiseks annab paremini läbimõeldud tulemuse. Guaana keskkond erinevate teadlaste liitmiseks on selles osas unikaalne lahendus. Kindlasti võidab sellest Eesti startup maastik, kuid veel rohkem loodan, et sellest võidavad meie ülikoolid,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, kes kirjutab oma doktoritööd.

«Eesti teadlaste ühendamine ülemaailmse kogukonnaga on Guaana jaoks erilise tähtsusega. Ma loodan, et avatud suhtluse tulemusena kolleegidega üle maailma luuakse palju ühiseid uurimustöid,» rääkis Guaana tegevjuht Marko Russiver Postimehele. 

Russiver möönab et Guaana jaoks on olnud suureks inspiratsiooniks Eesti digiteenused. «Keskkond, kus me elame, viis kuidas me oma asju igapäevaselt ajame, näitab et väga keerulisi protsesse on võimalik tohutult lihtsustada läbi digitaliseerimise. See on täpselt see, millega Guaana samm-sammult tegeleb teadusmaailmas,» ütles ta.

«Guaana eesmärk on anda võimalus neile, kes on aastaid oma elust pühendanud valdkonna eksperdiks saamisele, pakkudes viisi kuidas luua suhteid ülemaailmse teadlaste kogukonnaga, et leida rakendus enda kogemusle,» ütles Russiver.

«Siiamaani on teadlaste huvi ja toetus olnud suur ning on tekkimas ühine arusaam, kuidas teaduslikke protsesse muuta. Möödunud nädalal avasime kampaania praegustele kasutajatele, see levis kiirelt läbi sotsiaalmeedia ning sai suure tähelepanu osaliseks mõne tunniga,» lisas Russiver.

Kuni aasta lõpuni kestva osaluse jagamiskampaania sihiks on jõuda 100 000 teadlaseni üle kogu maakera.

Marek Kiisa, üks Eesti tuntumaid varajase faasi investoreid, kes oli muuhulgas saja miljoni dollari eest müüdud GrabCADi aktsionäride hulgas, nõustab täna ka Guaanat.

«Kogu maailma teadlaste ühendamine on äärmiselt ambitsioonikas visioon. Samamoodi nagu GrabCAD alguses oli. Ma olen kindel, et Guaana tiim teeb selle ära ja avab edukalt diskussiooni erinevate erialade teadlaste vahel. 100 000 teadlase kaasamine ettevõtte osanikeks on suurepärane viis kuidas garanteerida läbipaistvust - probleem mis on teadusmaailmas väga aktuaalne,» tõdes Kiisa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles