Veekadu Tallinna Vee võrgus oli üle 20 protsendi
24. jaanuar 2011, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Tallinna Vesi eelmise aasta tootmistulemustest selgub, et veekadu jaotusvõrgus ulatus 2010. aastal 21,39 protsendini, aasta varem oli vastav näitaja 16,64 protsenti.
Ettevõtte teatel suurenes lekete ja ummistuste maht just ilmastikuolude tõttu.
Ebatavalised ilmastikuolud kogu 2010. aasta jooksul avaldasid märkimisväärset mõju vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku toimimisele, sest veekadude hulk ning ummistuste arv suurenesid talvel torude külmumise ning purunemise tõttu ning suvel sagenes kuivade ilmade tõttu torude ummistumine.
Ettevõte töötas möödunud aasta teises kvartalis välja tegevuskava võrgustiku toimimise parandamiseks ning suutis aasta lõpuks saavutada kvaliteediregulatsiooniga lubatud 26-protsendilise lekete taseme asemel veekadude vähendamise 21,39 protsendini ning ühiskanalisatsiooni ummistuste arvu kvaliteediregulatsiooniga lubatud 1955 asemel 1152-ni.
Aasta jooksul esines üks veeteenuse katkestus, mil mõjutatud kinnistud olid ilma veeta kauem kui 12 tundi.
Kokkuvõttes vähenes avariiliste katkestuste arv olulisel määral, sest AS Tallinna Vesi alustas klientide teavitamist avariitööde teostamisest sellele eelneval päeval.
Veefirma teatel vastas 99,59 protsenti tarbijate kraanidest võetud veeproovidest esitatud nõuetele ning sellega on pealinna vee-ettevõte saavutanud Lääne-Euroopa tasemega võrreldava joogivee kvaliteedi.
Aasta jooksul võetud 2913 veeproovist ei vastanud nõuetele 12 veeproovi ning koheselt rakendati parandusmeetmeid mittevastavuste lahendamiseks.
AS Tallinna Vesi laboratooriumid said 2010. aastal kokku 38 000 veeproovi ning teostasid 127 000 analüüsi – võetud proovide ning analüüside arv suurenes seoses märtsis Ülemiste järves juhtunud lennuõnnetusega.
Parandamaks veelgi joogivee kvaliteeti, viis AS Tallinna Vesi 2010. aastal läbi eduka pilootuuringu ioonvahetusprotsessi uurimiseks, mis võimaldaks vajadusel edaspidi vähendada orgaaniliste ainete sisaldust joogivees.