Michal ootas transpordiettevõtete valdusfirma plaanile vastuseisu

Kristen Michal

FOTO: Liis Treimann

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali kava viia kõik transpordiettevõtted ühe katuse alla on valitsuses pingeid tekitamas. 

Ministeerium esitles plaani avalikkusele möödunud aasta septembris. Postimees kirjutas, et selle aasta lõpuks peaks viidama ministeeriumi haldusalas olevate transpordifirmad ühtse haldusfirma alla. Seda hakkab juhtima poliitikute ja tippasjatundjate järelevalve all tegutsev nõukogu. Haldusfirma võtab üle nii nende ettevõtete sisekontrolli ülesanded kui turunduse.

Haldusfirma määrab talle kuuluvate ettevõtete nõukogude liikmed, kelleks on haldusfirma juhatuse esimees või finantsdirektor, majandusministeeriumi esindaja ja üks või kaks valdkonna eksperti.

Haldusfirma koondab enda alla kuus transporditaristuga seotud ettevõtet: EVR Infra, EVR Cargo, Tallinna Sadam, Saarte Liinid, Eesti Loots ja Tallinna Lennujaam. Juurde luuakse veel seitsmes ettevõte – Riigi Laevastik. Viimasesse koondatakse poolsada riigile kuuluvat kommertstegevusega seotud laeva, mis seni kuuluvad Eesti Lootsile, veeteede ametile ja Tallinna Sadamale.

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et erineva profiiliga ettevõtete ühte kontserni surumisel oleks pigem negatiivsed tagajärjed. «Me ei näe küll hetkel ühtegi sisulist põhjust, miks me peaksime transpordiettevõtetele tekitama ühe juhtimiskihi juurde. Ühelt poolt maksab see raha, teisalt on risk, et juhtimisstruktuur hägustub ja pimedaid nurki tekib juurde,» selgitas sotsiaaldemokraatide esimees ja valitsuse liige Jevgeni Ossinovski ERR-ile.

Michal sõnas, et keegi pole ka plaani eesmärkidele tagada parem juhtimine ja sisekontroll. Samuti tooks valdusettevõte konservatiivse hinnangu kohaselt aastas lisatulu 9-14 mijonit eurot. «Nüüd toimub vaidlus SDEga on kohas, kas sisekontroll peaks olema ettevõtte tasandil ehk eraettevõtete kontserni mudel või riigis kuskil ministeeriumis ehk nn. Leedu mudel,» märkis majandusminister.

Ossinovski leiab ka, et kontrolli riigiettevõtete üle tuleks teha teisiti. «Ei ole vaja üleüldist valdusettevõtet, vaid tuleks tugevdada vastavat võimekust rahandusministeeriumis, et nad suudaksid kontrollida riigiettevõtete ja sihtasutuste finantsilist tööd, saada aru nende ärimudelitest ning osata riigi ootusi paremini selgitada,» ütles ta.

Majandusminister ütles, et majandusministeerium on oma plaanides lähtunud Eestis tegutsevate mõnede suuremate ettevõtete kogemusest, küsinud nõu ka rahvusvaheliste kontsernide esindajatelt ning riigikontrollilt. Tagasiside ütleb tema sõnul, et toimiv sõltumatu sisekontroll koos finansjuhtimisega tagab ettevõttetest hea ülevaate ning võimaldab riske ennetada ning vajadusel kontrollida. «Majandusministeeriumi poolelt ei pea me arukaks uue Riigikontrolli juurde loomist vaid koostööd praegusega. Ning samuti ei poolda me SDE pakutavat nn. Leedu mudelit, kus ettevõtteid juhitakse ministeeriumist,» sõnas Michal.

Majandusminister sõnas, et ta tegelikult ootas oma plaanile vastuseisu. Küll teistsugust, ent tema hinnangul on kõik ilmselt tajunud, et kondolideerida tuleb ning plaan on vajalik.

«Täna vaidleme selle üle, kus asub ettevõttete kontroll, kui selle vaieldud saame, siis ehk saame ka vastasseisu maha. Kui on muud põhjused, miks vaielda, siis küllap tuleb ka need põhjused tuua päevavalgele, kuid plaaniga riigiettevõtete juhtimise korrastamiseks tuleb igaljuhul edasi, mitte tagasi, minna,» leidis ta. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles