Elamisloa hind algab 250 000 eurost

Gert Siniloo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia kodanikel on võimalus raha eest mõne teise ELi liikmesriigi kodakondsus omandada.
Suurbritannia kodanikel on võimalus raha eest mõne teise ELi liikmesriigi kodakondsus omandada. Foto: iea.org.eu

Pärast Suurbritannia rahvahääletust, mis lõppes otsusega Euroopa Liidust (EL) lahkuda, on paljud britid asunud otsima võimalusi, kuidas ka edaspidi ELi elama jääda. Kokku elab teistes ELi liikmesriikides 1,2 miljonit Ühendkuningriigi kodanikku, kes võivad Brexiti korral kaotada nii õiguse elada aastaringi oma kodudes kui ka võimaluse töötada ilma viisata, väidavad juristid ja kinnisvaraeksperdid.

Ehkki Suurbritannia täpset suhet ELiga ja sellega kaasnevaid tingimusi ei oska veel keegi öelda ning võimalik on ka seniste õiguste jätkumine riigi kodanikele, üritavad paljud britid omandada meeleheitlikult mõne teise ELi liikmesmaa kodakondsust. See peaks toimima kindlustuspoliisina ükskõik milliste tulevikuarengute vastu, kirjutab Financial Times.

«Neid inimesi ei ohusta kinnisvara konfiskeerimine või kohene riigist väljasaatmine,» rahustab murelikke britte ELi õiguse asjatundja George Peretz. «See oleks Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumine,» kinnitab ta.

Praegu saavad Eli riikides elavad Briti kodanikud omada kinnisvara, töötada viisavabalt, pääseda ligi tervishoiuteenustele samade tingimuste alusel nagu kohalikud elanikud ning ühtlasi on neil õigus saada koduriigilt pensioni. Peretzi hinnangul võib aga sama olukorra jätkumine olla ohus, kui Suurbritannia peaks otsustama, et ei luba teiste liikmesriikide kodanikel saareriiki elama jääda. Sellisel juhul polevat tema sõnul vahet, kas inimene on pärit Suurbritanniast või Argentinast – õiguslikult on seis sama.

«Igale britile, kellel on võimalus saada mõne teise ELi riigi kodakondsus kas abiellumise või investeeringute kaudu, soovitaksin ma seda teha,» räägib Peretz. Viimase võimalusega kodakondsust saada võivad abikäe ulatada Lõuna-Euroopa riigid.

Investoritele viisade hankimisega tegeleva firma Henley & Partners väitel on just Küprose kodakondseks saamise vastu huvi brittide seas märgatavalt kasvanud. Küpros pakub kodakondsust neile, kes investeerivad kollektiivse skeemi kaudu 2,5 miljonit eurot või 5 miljonit eurot üksinda. Vajalikud paberid saab sellisel juhul kätte vähem kui kuue kuuga. Kui varem on Küprose kodakondsust soovinud nõnda omandada eeskätt hiinlased, siis pärast brittide referendumit on pakkumisest kinni haaranud just Suurbritannia kodanikud.

Sarnast skeemi pakub ka Malta. Seal tuleb kokku teha investeeringuid vähemasti 1,15 miljoni euro ulatuses. Sellest 650 000 eurot tuleb paigutada riiklikku fondi, 150 000 eurot tuleb välja käia riiklike võlakirjade eest ning 350 000 euro väärtuses on kohustuslik osta kinnisvara.

Veidi odavamini saab läbi Hispaanias. Sealne valitsus pakub nn kuldset viisat kõigile neile, kes ostavad vähemalt 500 000 euro eest Hispaanias kinnisvara.

Küprose nõutu kõrval pakub aga Kreeka päris võileivahinda. Kreeklased jagavad elamislube, millega on õigus reisida ka Schengeni ruumis, investoritele, kes paigutavad kohalikku kinnisvarasse vähemalt 250 000 eurot. Seda on kümme korda vähem, kui tuleb välja käia Küprosel. Seega saavad nutikad britid, kellel on vaba raha, osta endale õiguse ELi edasi jääda kõigest veerand miljoni euro eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles