Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul teeks Eesti riik ja majaomanikud kõige õigemini, kui eelistaksid teistele alternatiividele biokütust.
Instituut: eelistage biokütust gaasile-elektrile
1. oktoober 2008, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on tema sõnul kasulik nii teiste kütuste pidevale kallinemisele mõeldes, julgeoleku aspektist kui ka seetõttu, et aitaks parandada Eesti majanduse olukorda.
«Kui praegu analüüsida eri energiaallikaid, peab ütlema, et nad on suhteliselt läinud ühele hinnatasemele. Pea kõigiga on ühekallis kütta,» ütles Josing Postimees.ee'le.
Tema sõnul võib teistest soodsamaks osutuda vaid regiooniti kohalik biokütus, kui kuskil läheduses on puidujäätmeid ja -haket. «Aga need muud asjad - gaas, elekter, masuut - nende puhul tuleb hind ühesugune välja.»
Josingu hinnangul saavad määravaks pigem ennustused kütusehinna tõusu osas ning riigi julgeolekukaalutlused ja soov vähendada sõltuvust Vene toorainest.
«Miks mitte teha oma küttekatel puidugraanulitega, mitte loota nafta või gaasi peale, mida keegi kuskil torus kord lahti, kord kinni keerab,» soovitas ta inimesele, kesplaanib uut elamist rajada või praegust küttesüsteemi välja vahetada.
Josingu väitel on oluline, et biokütust tehakse Eestis, mis tähendab, et erinevalt näiteks gaasist ja masuudist ei pea seda välismaalt sisse vedama ning see vähendaks seega muuhulgas riigi väliskaubanduse puudujääki.
Tema sõnul on biokütus tundunud Eesti elanikele kallis, mistõttu on koduturul nõudlus olnud väike ja seda on veetud pigem Eestist välismaale.
Biokütust on mitut liiki. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein ja sõnnik. Töödeldud biokütused on biodiislikütus, bioetanool ja puiduhake.