Valitsus vaidleb osaluspoliitikas riigikogulaste ja sponsorluse üle
7. juuli 2016, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et valitsuse kabinetinõupidamisel saavutati konsensus osaluspoliitika valge raamat üldosas ära kinnitada, ent sügisel tuleb tulla tagasi riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juurde, eriarvamused on tema sõnul ka sponsorluse küsimuses, vahendab BNS.
«Me võtame vaidlust riigikogulaste kuulumise üle nõukogudesse selles kontekstis konstruktiivselt. Meil on olnud erinevad arvamused. Nentisime seda, et kui on erinevad arvamused, siis tuleb kuidagi ka edasi minna. Me sellega tegutseme, nentisime, et tuleme sügisel selle teema juurde tagasi – valge raamatu praegusel hetkel kinnitame ära kõikide muude punktide osas; sponsorlusega olid ka väikesed eriarvamused,» ütles Sester valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister Taavi Rõivas rõhutas riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juures, et nõukogu liikmed peavad olema kompetentsed ning tagama ettevõtte efektiivse juhtimise. Sester märkis aga, et kuigi riigikogu liikmed ei muutu parlamendisaadikuks saades olemuslikult rumalaks või ebakompetentseks, tuleks riigikogulaste kuulumist riigifirmade nõukogudesse piirata võimude lahususe tõttu – riigikogu nimetab ametisse ministri, aga kui minister omakorda määrab riigikogu liikme nõukogusse, on see võimalik huvide konflikt, ütles Sester.
Osaluspoliitika valgest raamatust, mida neljapäeval valitsus kabinetinõupidamisel arutab, selgub, et rahandusministeeriumi hinnangul riigikogulased parlamendiliikmed olla ei tohiks. «Seeläbi tagatakse võimude lahususe printsiibi järgmine, kus täitevvõimu esindajad vastutavad igapäevaselt riiklike eesmärkide saavutamise eest ning seadusandliku võimu esindajad teostavad nende üle parlamentaarset kontrolli,» seisab raamatus.
Teistele poliitikutele rahandusministeerium aga piiranguid ei seaks, kuna see pole vastuolus seadustega ning seetõttu pole ainult teoreetilise partepoliitilise riski tõttu neid välistada põhjust. «Seda eriti sõltumatu nimetamiskomitee loomise kontekstis, mis tagab nõukogu liikmete pädevuse,» märkis ministeerium.
Sponsorluse osas märkis rahandusministeerium valges raamatus, et sponsorlus tuleks riigi äriühingutel täiesti ära keelata, kuna toetuste maksmine on väga subjektiivne ning selle kasu firma äritegevusele poole võimalik hinnata.
«Riik osaleb reeglina ühingutes, mille ülesanne on toodete ja teenuste pakkumine avalikes huvides, millega kaasneb eelarvevahendite kasutamine. Seega oleks sellistel juhtudel sponsorlusega tegelemine riigieelarveliste vahendite mittesihtotstarbeline kasutamine,» märkis ministeerium.
Mõistlik pole sponsorlus ministeeriumi hinnangul aga ka siis, kui need ei saa toetust ja teenivad ise kasumit. «Sellisel juhul on sponsorluse subjektiivsuse ja otsese kasu mõõtmise võimatuse tõttu otstarbekam vahendid dividendidena välja võtta ja neid kasutada riigieelarve kaudu prioriteetsete valdkondade rahastamiseks,» seisab valges raamatus.
Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika valge raamat on koostatud rahandusministeeriumi kokku kutsutud töögrupi loodud rohelise raamatu baasil. Kui roheline raamat sisaldas üldisemaid poliitilisi eesmärke, siis valges raamatus on juba toodud konkreetsemad ettepanekud tegevuste läbi viimiseks.