Analüütik: Eestis on palgatõusuks veel vara
21. jaanuar 2011, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis Sampo kaubamärgi all esindatud Danske panga peaanalüütiku Lars Christenseni sõnul on majanduslik reaalsus, et nii palkade tõus kui ka töötuhüvitiste suurendamine toob kaasa töötuse kasvu. Oma kodumaa Taani heaoluriigi mudelit ta Eestile ei soovita.
Mõne aasta eest olite teiste analüütikutega võrreldes Eesti majanduse suhtes väga pessimistlik. Siis läksid asjad isegi halvemini, kui teie olite ennustanud. Kas olete ka praegu Eesti majanduse väljavaadete suhtes teistest negatiivsemalt meelestatud?
Ei. Kuid tegelikult on ennustamine eriline teadus. Majandusteadlastena peaksime olema õnnelikud, kui ennustus läheb täppi 51 protsendil juhtudest, kuna on palju teadmata fakte ning me ei tea, millal šokid juhtuvad. Seetõttu neid nimetataksegi šokkideks. Ent 2007. aastal oli meile väga selge, et Eesti majanduses on tasakaalustamatused, ning seetõttu ütlesime, et see lõpeb väga halvasti.
Kas näete endiselt Eesti majanduses neid tasakaalustamatusi?
Ei. Nüüdsest peaksime loodetavasti kogema taastumist. Kui tugev see tuleb, on suur küsimus. On ka oht, et taastumine siseriiklikult on liiga kiire. Me ei taha enam kasvada nii kiiresti kui varem, sest siis tulevad tasakaalustamatused tagasi.
Ka seetõttu arvan, et palkade piiramine on jätkuvalt väga oluline. Meil ei ole ruumi palgatõusuks, sest peame töötuse alla saama. Ainus viis selleks on jätkuv konkurentsivõime paranemine, mis on saavutatav vaid palkade piiramise, kõrgema tootlikkuse kasvu või mõlema teel.
Millal on õige aeg palkade kasvuks?
Üldistatult ei saa öelda, sest majandusharud on erinevad. Ma ei ütle, et palgad tuleb kõikjal külmutada, kuid palkade piiramine peab jätkuma, tagamaks majanduse taastumise jätkumist.
Loomulikult ei ütle ma, et keskmine palk Eestis on kõrge. Keskmine eestlane teenib oluliselt vähem kui keskmine soomlane. Kuid see teeb Eesti atraktiivseks investeeringutele. Me ei saa lihtsalt öelda, et tahame sama kõrgeid palku kui näiteks soomlastel. Kui seda teeme, siis pole Eestis varsti enam töökohti. See ei ole poliitiline seisukoht, vaid majanduslik reaalsus.