Kindlustus: hüvitamata jääb vaid alla kahe protsendi kahjujuhtumitest

Jaanuari lõpus tules hävinud Bernhardi hotell vahetult pärast tulekahjut.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Mitme viimastel nädalatel meedias üles kerkinud juhtumi mõjul, mis tõstatavad taas küsimuse, milliselt juhtudel saab inimene loota õnnetuse korral kindlustuse kaitsele, palusime kindlustusseltsidel seda lähemalt selgitada.

Eile kirjutas Postimees jaanuaris Otepääl maha põlenud hotell Bernhardi omanikust Madis Mutsost, kellel oli lisaks päästeteenistuse puudulikule tööle etteheiteid ka nii pangale kui kindlustusele, kuna viimane on otsustanud keelduda kahe miljoni eurose kindlustushüvitisest põhjendusega, et tulekahju tekkemomendil ei viibinud majas ühtegi inimest, kuigi oleks pidanud olema.

Kindlustusfirma, kelle kaudu hotell oli kindlustatud, oli Seesam Kindlustus. Kuigi kindlustusfirma turundusjuht Tiia Prööm möönis, et konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid ta kommenteerida ei saa - kuna tegemist on veel lahtise juhtumiga -, toonitas ta, et sellest hoolimata, et meediasse jõuavad alati kõige äärmuslikumad juhtumid, on nende juhtumite arv, mis lõpuks hüvitamata jääb, väga väike.

Leping tuleb sõlmida kaitse, mitte hinna pärast

«Tegelikkuses on näiteks Seesami puhul vaid alla kahe protsendi kõikidest juhtumitest sellised, mida ei hüvitata ja sedagi peamiselt seetõttu, et poliis ei kata antud juhtumit,» selgitas Prööm. Ta lisas, et valdav enamus juhtumeid ehk üle 98 protsendi leiavad kliendi jaoks positiivse lahenduse juba alla nädala jooksul. «Hea kindlustusleping sünnib seltsi ja kliendi avatud koostöös ning kahjude korral lähtutakse hüvitamisel kindlustustingimustest,» sõnas Prööm.

Ergo Kindlustuse varakahjude grupi juht Erko Makienko lisas, et kõige olulisem kindlustuslepingu sõlmimisel on, et seda ei sõlmitaks mitte hinna, vaid kaitsete pärast. «Samuti võib kiirustades ja süvenemata sõlmitud kindlustusleping osutuda väärtusetuks kahju juhtudes, sest vajalik kaitse on jäänud kas valimata või siis on osutunud konkreetse seltsi tingimuste kohaselt liiga piiratuks,» kirjeldas ta.

Temagi rõhutas vajadust oma kindlustusnõustajaga lepingut sõlmides kõik võimalikud ohud üle rääkida, et õnnetuse juhtudes ebameeldivat üllatust ei järgneks. «Näiteks veekahjude puhul ei ole hoone valdaja jaoks tihti vahet, kas põrandal lainetav vesi tungis tuppa õuest või torustikust, kuid kindlustusleping määratleb kahjusid erinevalt - vee risk korvab torustike lõhkemisest, purunemisest või ummistumisest tingitud kahjud,» tõi ta näiteks.

Üleujutuste vastu tuleb eraldi kindlustada

Möödunud nädalavahetusel Lõuna-Eestis aset leidnud tugevate vihmasadude järel juhtus näiteks, et ostukeskustes, mis Tartus jõele lähemal olid, sai põrandale asetud kaup veekahjustuse, tekitades omakorda küsimuse, miks selle eest kahjuhüvitust ei ole ette nähtud. Kui eelmise näites toodud kahjude puhul üldiselt hüvitamisega probleemi ei teki, siis üleujutus on aga Makienko sõnul looduse poolt tekitatud ja selleks puhuks on  vaja sõlmida kindlustus ka üleujutuse riski vastu.

Samas toonitas näiteks If Kindlustuse turundus- ja kommunikatisooniosakonna juht Tambet Asi, et kindlustus on mõeldud kaitsma ootamatute ja ettenägematute juhtumite eest. «Kõige parem viis kahju ärahoidmiseks on olla hoolas ja seista hea selle eest, et kahju vältida. Kui sellele vaatamata ikkagi õnnetus juhtub, siis on kindlustuse kohus olla abiks ja aidata juhtunust valutult üle saada,» lausus ta.

Seetõttu soovitab Tambet Asi If Kindlustusest soovitab kindlustustingimustega tutvudes pöörata tähelepanu ka välistustele ja ohutusnõuetele. «Välistused ja ohutusnõuded võivad olla tingimustest tulenevalt seltsiti erinevad. Näiteks lisas If sagenenud terrorismiohu tõttu sügisel reisitõrkekindlustusega kaitse alla terrorismist tingitud evakueerumisega seotud lisakulud, mis on paljudes seltsides siiani välistuste all,» rääkis Asi.

Päästeameti korraldusi tuleb järgida

Erko Makienko Ergo Kindlustusest toob siin välja, et näiteks üheks võimaluseks vältida õnnetusjuhtumeid, on järgida päästeameti ettekirjutusi. «Kui ikka päästeamet - või eramajade puhul näiteks korstnapühkija - on ohtlikele kohtadele juba tähelepanu juhtinud ja selle ignoreerimisest on õnnetus juhtunud, siis ilmselt ükski selts ei ole nõus kahju hüvitama. Päästeamet ja ka korstnapühkija ei käi ju kedagi kiusamas vaid aitavad ohutust tagada,» sõnas ta.

Ühe soovituse annab Makienko veel. «Vältimaks ebameeldivaid üllatusi õnnetuse juhtudes, soovitan alati küsida kindlustuslepingu sõlmimisel lisainfot kindlustusriskide ulatuse kohta. Väga hea oleks, kui kliendil on lepingut sõlmides hoonest ka fotosid, nii on lihtsam ka seltsil nõu anda,» lausus ta.

Tagasi üles