Just siis, kui Euroopa Liidul näis olevat koos uus euroala perifeeria hädadega võitlemise plaan, on juhtivad ametnikud taas tülli keeranud.
EL taas tülis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine tüliõun näib justkui olevat ajastus. Ametiisikud vaidlevad selle üle, kas EL peaks finantsstabiilsuse mehhanismi (EFSF) ära remontima kahe nädala või kahe kuuga.
Remondi eesmärk oleks varustada 440 miljardi eurone mehhanism tööriistadega, mis oleksid veidi vähem nürid kui pesuehtne väljaaitamine.
Kuid see, mis pinnapealsel vaatlemisel näib nägelemisena ajakava pärast, on tegelikult järjekordne näide lahkmeelest, mis on kummitanud Euroopat juba möödunud aastast alates, kui võlakriis puhkes – vastandades ühel tasandil põhjaleeri ja lõunaleeri, teisel Brüsseli ametnikud ja liikmesriikide ametnikud.
Viimastel päevadel toimuvad jagelused üha enam ka isiklikul tasandil.
ELi täidesaatva organi president José Manuel Barroso on ülimalt avalikult astunud vastasseisu ELi suurima liikmesriigi Saksamaaga.
Saksa ametnikud omakorda – ja eriti rahandusminister Wolfgang Schäuble – süüdistavad Barrosot (kes on endine Portugali peaminister) avalikult liigses pehmuses ja malbuses priiskavate lõunariikide suhtes.
Selle peale võlaturud loomulikult jälle minestasid. Portugali laenuvõtmise kulud pidi eile pea-aegu uue rekordi lööma, intressid käisid kõrgele üle 7 protsendi piiri, mis valitsuse varasemaid ütlusi mööda tähistab ohutsooni, kus enam ise toime ei tulda.
«Barrosol on õigus, kuid ma mõistan, kuivõrd raske on rahandusministritel ja peaministritel neid asju kodus selgitada,» ütles Briti liberaaldemokraadist europarlamendi liige Sharon Bowles.
«Rahandusministrid teevad midagi ainult ja alles siis, kui ollakse siruli ja käpad püsti, sest üksnes siis on seda võimalik kodus oma parlamendile maha müüa. Ja nii läheb see veelgi kallimaks.»
Barroso jaoks on ajastus ülimalt tähtis. Draama on aasta pikkune ja vajab pööret. Sama tähtis on saavutada kirurgiline sekkumine 440-miljardi-euro fondi, et see saaks teostada selliseid ülesandeid, nagu näiteks hädas riigi võlakirjade ostmine avaturult.
Pärast kuid ja kuid halbu uudiseid oli ELil uuel aastal mõnes mõttes täitsa hea hoog sees: möödunud nädalane Portugali tähtis võlakirjaoksjon osutus üle ootuste edukaks; Hispaania ja Itaalia said tõrgeteta oma rahad kätte; ja Jaapan lubas osta terve hunniku Iiri abi võlakirju.
Barroso uskus, et kui EFSFile kiiresti uued volitused anda, siis sõit jätkub. Temaga olid ja on nõus ka Euroopa Keskpank ja Rahvusvahelise Valuutafondi juht, ütlevad ELi ametnikud.
«Paljud turuanalüütikud leiavad, et Euroopa Liit ja eurotsoon pigem reageerivad kui tegutsevad,» ütles Barroso Euroopa Parlamendile. «Me peaksime olema graafikust ees, mitte maas. Ja nii kiiresti kui võimaik.»
Saksa ametnike jaoks tähendas turuolukorra näiline leevenemine aga võimalust panna kokku suurem ja laiapõhjalisem pakkumine, mis muuhulgas tähendaks ka Iiri ja Kreeka päästepakettide ülevaatamist.
Näiteks, kui EFSF aastal 2013 läbi saab, tuleb selle asemele uus päästesüsteem, mille reeglite üle arutelu alles käib. Lisaks sellele ütlesid Saksa ametnikud, et nad tahavad paremat tagatist, et eelarved pannakse regulatsioonidega rangemalt paika – selleks, et euro kriisi kiskunud riigid seda tulevikus enam ei teeks.
«Meil tuleb liikuda karmide eelarvekärbete suunas, kõigi jaoks kehtivate rangete reeglite suunas, majandusreformide suunas,» ütles Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager, kes toetab Saksamaa seisukohta. «Kriisi ennetamine on odavam kui kriisi lahendamine.»
Kuigi ei Schäuble ega Saksa kantsler Angela Merkel pole seda avalikult ütelnud, tunnistasid Saksa ametnikud, et käsi peab pesema kätt: kui neid sunnitakse taas hädalisi riike aitama, tahavad nad midagi ka vastutasuks.
Paljuski kohutab ja kurvastab Saksamaad just see, et EFSFi raskus langeb ebaproportsionaalselt nende ja teiste kolmekordse A reitinguga euromaade, näiteks Prantsusmaa, Hollandi ja Soome õlgadele.
Üks pakilisemaid reformivajadusi on suurendada EFSFi laenuandmise võimsust. AAA-riigid peaksid selleks oma panust tõstma. Saksamaa on küll nõustunud seda tegema, kuid Berliin koos liitlaste Hollandi ja Soomega tahab, et teised annaksid vastutasuks oma allkirjad karmimate eelarvereeglite paketile.
Schäuble meelest on Barroso liigselt keskendunud rikaste riikide abile.
«Euroopa Komisjon ei tohi jätta muljet, et nad rõhuvad vaid kolmekordse A reitinguga riikidele ja ei avalda mingit survet neile riikidele, mis kriisi tekitamiseks ilmselt rohkem ära tegid,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.