Ministeerium asus Pärnu lahe kalapüügivahendite skandaali mõjul nüüd määrust muutma

Mai lõpus selgitati keskkonnaministeeriumis avalikkusele olukorda, mis tekkis kalavõrkude mõõtevahendi kasutamise tõttu. Pildil Pärnu lahe kalurite esindaja Raio Piiroja, keskkonnaminister Marko Pomerants ja keskkonnaameti juht Peeter Volkov.

FOTO: Jaanus Lensment

Keskkonnaministeerium esitas maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, millega vähendatakse Pärnu lahes suveperioodil lubatud kalavõrkude silmasuurust 5,6 ja Liivi lahes 2,4 sentimeetrini, samas tõstetakse koha alammõõtu.

Kuna silmasuuruse vähendamine suurendab survet üleekspluateeritud kohavarudele, tekis vajadus leevendava meetme järgi, milleks on koha alammõõdu tõstmine, seisab määruse eelnõu seletuskirjas, vahendab BNS. Kokkuleppel kaluritega tõstetakse alammõõt 2018. aastaks järk-järgult 46 sentimeetrini. Eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem.

Pärnu laht on Eesti rannikumere olulisim kohapüügipiirkond, Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlaste hinnangul on lahe kohavarud aga juba aastaid kehvas seisus. Aastatel 2012–2014 on keskmine kohasaak Pärnu lahest olnud 130 tonni ringis, kuid arvutuste kohaselt toodaks laht heaperemeheliku majandamise juures vähemalt 340 tonni koha aastas, on eelnõu seletuskirjas märgitud.

Keskkonnaminister Marko Pomerants jõudis kaluritega eeskirjade muutmises kokkuleppele 30. mail, pärast seda, kui oli tekkinud suur avalik poleemika Pärnu lahe kalurite kalapüügivahendite nõutele mittevastavuse osas.

Eelnõu koostajate hinnangul on määruse mõju kaluritele lühiperspektiivis majanduslikult negatiivne, kuid tagab pikas perspektiivis Pärnu lahe saagikuse tõusu. Koha püügikeeld lõppeb 15. juulil ja selleks päevaks peab määrus jõustuma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles