Alles seejärel, kui Ühendkuningriik on ametlikult Euroopa Liidust (EL) lahkunud, saavad britid alustada läbirääkimisi uute kaubanduslepete üle, mida neil on aga vaja oma majanduse mitmekesistamiseks.
Suurbritannia saab uusi kaubandusleppeid sõlmida alles pärast Brexitit
29. juuni 2016, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL vastutab kaubanduskõnelustel ametlikult kõikide liikmesriikide eest ning räägib nende nimel ka läbi. See tähendab ka keeldu liikmesmaadele eraldiseisvaid kaubandusleppeid sõlmida, kirjutab majandusuudiste portaal CityA.M.
ELi toimimise lepingus seisab mustvalgelt: «Liidul on ainupädevus ühises kaubanduspoliitikas.» Seega ei saa niikaua, kuni Suurbritannia pole ametlikult EList lahkunud ehk riigile kehtivad kõik ELi õigusaktid, saareriik ühegi teise riigi või blokiga võimaliku uue leppe üle kõnelusi alustada. Ametlik lahkumine eeldab aga Lissaboni leppe artikli 50 käivitamist, millele järgneksid vähemalt kaheaastased läbirääkimised liidust väljumise tingimuste üle.
«Ühendkuningriigi õiguslik olukord kaubanduslepete osas – nagu ka kõige muu puhul – pole hetkel muutunud,» ütles Sheffieldi ülikooli Euroopa õiguse professor Tamara Hervey CityA.M.-ile.
Nõnda poleks brittidel võimalik USA, Hiina, India või mõne teise riigiga kõnelusi pidada enne 2018. aasta suve, kui lahkumisavaldus esitataks kohe praegu. Seni on aga nii liitu jäämist pooldanud ja rahvahääletuse järel tagasiastumisest teatanud Briti peaminister David Cameron kui ka prominentne EList lahkumise eest võidelnud Boris Johnson teatanud, et artikkel 50 käikulaskmisega pole kuhugi kiiret.
Briti ärijuhte ja ettevõtteid esindava organisatsiooni Direktorite Instituut kaubandus- ja Euroopa asju koordineeriva Allie Renisoni sõnul võib aga olla pisut õiguslikku mänguruumi mitteametlike läbirääkimiste jaoks nende riikidega, kellega ELil on juba kehtivad kaubanduslepped, et uurida, kas nood riigid oleksid valmis midagi sarnast ka Suurbritanniaga kokku leppima. Näiteks kui EL peaks suutma sõlmida vabakaubanduslepingu (TTIP) USAga enne, kui britid ametlikult lahkuvad, võiks viimaste jaoks ameeriklastega sarnase leppe sõlmimine kujuneda lihtsamaks.
Renisoni väitel pole aga täiesti uute riikidega kõneluste pidamine valitsuse jaoks esimene prioriteet. Palju olulisem olevat ligipääsu säilitamine ELi siseturule ning juba ELi sõlmitud lepete kaitsmine või kopeerimine.
Londoni mõttekoja Open Europe asedirektor Stephen Booth ütles nädal tagasi Postimehele antud intervjuus, et britid peaksid tulevastel kaubanduskõnelustel võtma paindliku lähenemise. «Siis oleks Suurbritannial võimalus keskenduda ainult üksikutele huvipakkuvatele valdkondadele, mitte laiaulatuslikele lepetele, mis on olnud ELi senine positsioon,» rääkis ta. Ehkki ELi turg jääks ka edaspidi brittidele oluliseks ekspordituruks, peab Ühendkuningriik Boothi sõnul püüdma oma ELi-välist kaubavahetust igal juhul mitmekesistada.