Negatiivne reklaam aitas ebaseadusliku hoone maha müüa

Kinnisvara müük. Pilt on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Võlgniku poolt avaldatud negatiivne info tema sundmüügis kinnistu kohta tekitas kohtutäituri sõnul nii palju elevust, et aitas selle maha müüa, ehkki kinnistul asuv hoone ei vasta ehitusloale.


Tallinnas Variku tee 6 asuva kinnistu kohta oli kinnisvaraportaalis City24 eelmisel nädalal 2 kuulutust. Lisaks kohtutäitur Vello Kaasiku poolt avaldatud teatele oli portaalis teine kuulutus, mille kohaselt on hoonel kümneid puudusi - näiteks puudub ehitusluba ja kasutusluba, konstruktsioon on valesti soojustatud, kanalisatsioon ummistab regulaarselt ning laed tilguvad läbi.

«See oli võlgniku poolt avaldatud kuulutus,» rääkis Kaasik. «Tema sooviks oli see, et asi jääks müümata.»

«Võibolla see asi oleks jäänud müümata, aga tänu sellele, et võlgnik selle kuulutuse avaldas, see müüdud saigi,» lisas Kaasik. «See kuulutus tekitas nii palju huvi inimestes. Sel oli vastupidine efekt.»

Eelmisel nädalal toimunud kinnistu sundenampakkumisel maksis tagatisraha 11 isikut, märkis Viljar Kähar Nordea pangast, mille kasuks kinnistu oli arestitud, kuna selle omanik on pankrotis. Müügihinda ei soovi Nordea ostja nõusolekuta avaldada.

Kaasik ütles, et võlgniku kuulutuses toodud negatiivne info vastas tõele osaliselt. Mis konkreetselt tõele vastas ja mis mitte, kohtutäitur välja tuua ei osanud. Küll aga kinnitas ta, et Variku tee 6 asuv hoone ei vasta ehitusloale. «Ehitatud oli palju suurema asi [kui lubatud],» selgitas Kaasik. «Ütleme nii, et seal võis olla kahene boks, aga oli neljane. »

Seda, et hoone ehitusloale ei vasta, kohtuäitur City24’s avaldatud kuulutusse kirja ei pannud. Ebaeetiliseks ta sellise info kuulutuses avaldamata jätmist ei pea. «Ega kõiki asju saa ühte enampakkumiskuulutusse üles panna. Sinna pannakse täpselt need asjad üles, mis seadus nõuab,» ütles Kaasik.

Tema sõnul sundmüügis hoone ostust huvitatud inimesed saavad seda alati enne tehingu tegemist vaatama minna ning tutvuda selle dokumentatsiooniga. «Enne ostu saab inimene kindlasti selle info kätte,» väitis kohtutäitur, et hoone ebaseaduslikkus igal juhul ostja eest varjatuks ei jää.

Tagasi üles