Nordea: Finantskriisi tõenäosus on väga väike

FOTO: Erik Prozes

Referendumi ootamatu tulemus tõi reedel maailma finantsturgudel kaasa drastilised sündmused. Euroopa aktsiate väärtus langes ligi 10 protsenti ning suurim kannataja oli pangandussektor. Kokku haihtus aktsiaturu kapitalisatsioonist ühe päevaga 2 triljonit USA dollarit, mis tähendab, et tegu on ajaloo seni suurima massmüügiga. 

«Arvestades otsuse reaalmõju maailmamajandusele ja konkreetsetele turgudele, paistavad reedesed sündmused selgelt ülereageerimisena. Seetõttu oleme tõenäoliselt turgude halvima potentsiaalse reaktsiooni juba ära näinud ning korrektsioon peaks toimuma jooksva nädala lõpuks,» tõdes Nordea Baltikumi investeerimise- ja säästmise toodete juht Anton Skvortsov.

Skvortsovi hinnangul ei ole Ühendkuningriigi väljumine ka veel sajaprotsendiliselt kindel, sest nädalavahetusel toimunud arutelud viitavad võimalusele uuteks läbirääkimisteks ning esitatud on ka petitsioon kordusreferendumi korraldamiseks.

Skvortsovi sõnul on otsusele järgneva  järsu majanduslanguse või finantskriisi kaasnemise tõenäosus väga väike. 

«Suurim on mõju Suurbritanniale endale, kus ebakindlus vähendab uusi investeeringuid ja mõned töökohad võivad liikuda Londonist ELi. Samas muudab naela kursi suur langus Ühendkuningriigis toodetud kaubad märkimisväärselt odavamaks, tuues kasu eksportööridele ja leevendades seetõttu negatiivset mõju. Ülejäänud Euroopas kahjustab Brexit tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ja võib teisel poolaastal pisut majanduskasvu aeglustada. Üleeuroopalist majanduslangust pole siiski oodata,» tõdes ta.

«Kokkuvõttes ei ole Brexit katastroof, kuigi turu esmane reaktsioon võib sellise mulje jätta. Seega peaks turgudel toimuma korrektsioon pärast seda, kui investorid on saanud võimalikke mõjusid nädalavahetuse jagu analüüsida. Seega võib praegune nihkes hinnatase pakkuda teadlikele pikaajalistele investoritele häid ostuvõimalusi.»

Varahaldusfirma Ritholtz Wealth Management koostas graafiku, mille andmed näitavad erinevate ajalooliste kriiside mõju tasakaalus portfelli tootlusele järgnevate aastate jooksul. 

Graafik näitab, et mitmekesine aktsia- ja võlakirjaportfell kasvas 1987. aasta aktsiakrahhile järgnenud aastaga 21 protsenti ja viie aastaga juba tervelt 61 protsenti.

Aasta pärast Lehmani pankrotti oleks keskmise investori varade tootlus olnud 7 protsenti ja viis aastat hiljem juba 43 protsenti. 

«Loomulikult ei saa me täiesti kindlad olla, et turg on põhja saavutanud, kuid turuandmete põhjal võime kindlalt öelda, et Brexiti referendumi tulemus loob selge võimaluse osta nüüd, et tulevikus sellelt teenida,» hindas olukorda Skvortsov.

Tagasi üles