Eesti elektrivõrkude töökindlus aina halveneb
19. jaanuar 2011, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis oli mullu 2,3 voolukatkestust ühe majapidamise kohta ja nii ületab riketest tingitud katkestuste hulk siin tublisti Euroopa Liidu keskmist näitajat, kirjutab Nils Niitra.
Katkestuste hulk ei ole aastate jooksul vähenenud. Eesti Energia Jaotusvõrk ei tee ka saladust sellest, et elektrivõrkude töökindlus on seni vaid halvenenud. Harjumaa Anija valla Voose küla elektrihäired ületavad aga Eesti keskmist mitu korda.
Andrus Niliski majast kadus kaks faasi kolmest jõululaupäeval ja esimesel pühal kadus vool sootuks. «Siis tulid töömehed ja panid ühe faasi tagasi, aga üks faas jäi ikka puudu,» rääkis ta. «Vahepeal tekkis tunne, et maja õhksoojuspump läks juba õhtale, aga õnneks läks ainult elektroonika lolliks ja tuli teha restart.»
Üks katkestus teise otsa
Enne aastavahetust tabas teda ja teisigi külaelanikke juba järgmine voolukatkestus. «Terve detsembrikuu oli vahelduvvool,» rääkis Nilisk. «Ma arvan, et iga-aastaste voolukatkestuste üleslugemiseks ei piisa kätest ega varvastest – viimasel ajal on vast kümmekond katkestust kuus.»
Pikim vooluta olemise aeg oli Niliski sõnul aastate eest ja kestis neli päeva. Liinid ja alajaam pärinevad Nõukogude ajast ja keskpingeliin jookseb Niliski kinnitusel 18 kilomeetrit läbi metsa.
«Puud kukuvad sageli keskpingeliinidele ja häda on ka madalpingeliinidega, mis jõuavad taludeni,» rääkis Nilisk. «Osa liinide alune on hooldamata.»
Ka ajast-arust alajaama rikkeid esineb Niliski väitel järjest sagedamini. «Minu juurest on alajaamani kilomeeter, aga leidub talusid, kust see jääb enam kui kahe kilomeetri kaugusele,» rääkis ta.
Eesti Energia Jaotusvõrgu töötajad käisid läinud aastal Niliski sõnul pingekõikumisi mõõtmas ja väitsid, et kõik on normi piires. «Samal ajal pirn laes vilgub,» rääkis Nilisk.
Väga keeruline on mõõta seda, kui palju lühendavad pidevad pingekõikumised elektriseadmete eluiga. Mingit hinnasoodustust Nilisk viletsa elektrienergia eest ei saa. Niliski jutu järgi lubas Eesti Energia Jaotusvõrk 2007. aastal rajada külla uue alajaama ja liine korrastada, aga seni pole midagi tehtud.
«Kui ma nendega viimati sõnelesin, siis vastati, et tõenäoliselt tuleb uus alajaam ja siis võetakse postidelt alumiiniumtraadid ja asendatakse need kaabliga,» lausus Nilisk. «Aga keegi ei oska täpsemalt öelda, millal see teoks saab, sest tööd on alles projekteerimise järgus.»
Voose küla puhul ei käi jutt kaugeltki ühest-kahest majapidamisest, vaid ühe alajaama taga on Niliski sõnul 57 suitsu. Neist vast 35 majas elatakse aasta ringi.
Postimees võttis siiski ühendust ka mitme Tartu maakonna voolutarbijaga, kellel oli varem probleeme pingekõikumistega, ja selgus, et õige paljudes kohtades on Jaotusvõrk ka liine ja alajaamu uuendanud.
Anija valla Voose külas nähtav on aga ilmekas näide sellest, et Eesti Energia Jaotusvõrk ei suuda uuendada elektrivõrke kiiremini, kui need vananevad. Energeetikute lahendus probleemile on lihtne – kergitame elektriarvel võrguteenuse hinda.
2005. aastast on see kerkinud vaid neli protsenti. Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere viskas pilgu tarbijahinnaindeksi kasvule ja seda arvestades on võrguteenus tema väitel viie aastaga suisa veerandi võrra odavnenud.
Selleks et peatada jaotusvõrkude ehk vahetult tarbijateni jõudvate kesk- ja madalpingeliinide vananemine, tuleks Mere sõnul investeerida vähemalt 1,5 miljardit krooni ehk 95,9 miljonit eurot aastas. Vaid ühe korra ehk 2008/2009. majandusaastal suutis Jaotusvõrk investeerida 1,6 miljardit krooni (102,3 miljonit eurot), varem ja hiljem aga tunduvalt vähem.
Mere sõnul on suure rikete hulga põhjuseks see, et 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel ei uuendatud elektrivõrke peaaegu üldse. Jaotusvõrk suunab praegu tema hinnangul kogu puhaskasumi elektrivõrgu töökindluse parandamisse.
«Eesti Energia kontsern pole kunagi ka Jaotusvõrgust dividende võtnud,» teatas Mere. «Selle asemel oleme võtnud ise emafirmalt investeeringuteks 4,3 miljardit krooni laenu.»
Jaotusvõrgul on praegu
60 000 kilomeetrit elektriliine ja 21 000 alajaama. «Kui suudaksime uuendada igal aastal 2,5 protsenti elektrivõrgust, säiliks meie võrgu praegune töökindlus – see ei muutuks paremaks ega halvemaks,» lausus Mere. «Tegelikult suudame uuendada umbes 1,6 protsenti ja seega muutub elektrivõrgu töökindlus aina nõrgemaks.»
Mere sõnul on vananeva elektrivõrgu paratamatuseks ka suured remondi- ja hoolduskulud, mis võtavad aina suurema osa Jaotusvõrgu tuludest.
Piisab väiksest hinnatõusust
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa kinnitusel esitas Eesti Energia mullu kevadel ametile hinnataotluse, aga võttis selle oktoobris ise tagasi. Selle järgi soovis kontsern kergitada jaotusvõrgu tasusid ja see oleks toonud kaasa ka investeeringute kasvu 1,7 miljardile kroonile ehk 107,5 miljonile eurole aastas.
«Need investeeringute programmid tagaks kindlasti võrgu uuendamise,» lausus Ots. «Samas ei oleks sel juhul ka mõju hinnale väga suur – hinnatõus ei ületaks konkurentsiameti hinnangul kahte-kolme protsenti aastas.»
Konkurentsiamet analüüsis mullu Otsa sõnul põhjalikult Eesti Energia Jaotusvõrgu majandustegevust ja ka tegevuskulusid. «Olen arvamisel, et ettevõttel on võimalusi efektiivsemaks majandamiseks ning see võimaldaks suunata ka rohkem vahendeid võrgu arendamiseks.»
Olemasoleva piskuga asendab Jaotusvõrk õhuliine maakaabliga metsastel aladel igal aastal ligi tuhande kilomeetri ulatuses. Peale selle rajab ettevõte igal aastal ligi pool tuhat uut alajaama ning varustab võrke automaatikaga, mis aitab vältida rikete levikut.