Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda annab löögi Iirimaa majandusele ja Põhja-Iirimaa piirkonna poliitilisele stabiilsusele, kirjutab Reuters.
Brexit annab Iirimaa majandusele tugeva hoobi
24. juuni 2016, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia on Iirimaa lähim naaberriik ning suurim kaubanduspartner, hõivates Iirimaa ekspordist 15 protsenti. Brittide lahkumine Euroopa Liidust mõjutab liikmesriikidest kõige rohkem just Iirimaad, kuna kannatada saab riigi kaubandus, majandus, energiatarned ja poliitiline olukord Suurbritannia valduses olevas Põhja-Iirimaa jurisdiktsioonis.
Praegu on Iirimaa Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvava majandusega liikmesriik. Valitsus prognoosis käesolevaks aastaks viieprotsendist majanduskasvu ning ulatuslikku uute töökohtade lisandumist. Brexiti tulemusena tuleb neid prognoose ilmselt tugevalt kärpida. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine nõudma järgmise aasta lõpuks Iirimaa SKTst 1,6 protsenti. Nagu kohalik ajaleht Irish Times ka nendib, ei oska aga tegelikult keegi täpselt selle majanduslikku mõju ette prognoosida.
Kõige esimesena hakkavad kannatama Iiri eksportijad, kuna naelsterling nõrgeneb Brexiti referendumi tulemusena tugevalt euro vastu, mis tähendab, et Iiri eksporditavad kaubad muutuvad Suurbritannias kallimaks. Iirimaa välisminister Charlie Flanagan teatas kolmapäeval, et riik on Brexiti korral kaalumas eksportivatele ettevõtetele abi pakkumist.
Eriti suure löögi all on farmerid ja toidutootjad, kelle suurimaks eksportturuks on just Suurbritannia. Briti Iiri kommertskoda teatas, et äri ajamiseks on vaja kärmelt saavutada kõikehõlmav kaubanduskokkulepe Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel, milles tunnustataks ka Iirimaa ja Suurbritannia vahelist erisuhet.
Lisaks kardavad finantsringkonnad, et Brexiti tulemusena pagevad investorid Euroopa Liidu perifeeriariikidest nagu Iirimaa stabiilsematesse tuumikriikidesse nagu Saksamaa.
Üheks suurimaks probleemiks on Dublini jaoks ka Brexiti mõju Põhja-Iirimaa piirkonnale. Kuni 1998. aasta rahukokkuleppeni asusid piirkonnas sõjaväe kontrollpostid. Nende ärakaotamine oli võtmeaspektiks, mis aitas pärast kolm aastakümmet kestnud ning 3600 elu nõudnud konflikti üldse rahukokkuleppeni jõuda. Kuna Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, tuleb piirikontroll ja toll aga uuesti üles ehitada, mis tähendab aga reaalset ohtu rahuprotsessi edasisele kulgemisele.