Eesti piimal põhinevaid pulbrisegud vallutavad maailma (1)

PM Majandus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Badr (vasakpoolseim) ja Rein (parempoolseim) Saudi Araabia klientidega, kes on rõõmsad Revala jäätisepulbri üle
Badr (vasakpoolseim) ja Rein (parempoolseim) Saudi Araabia klientidega, kes on rõõmsad Revala jäätisepulbri üle Foto: Koduvald

Paari aasta tagune toiduembargo Venemaale pani Laagris tegutseva firma Revala OÜ pilgu suunama sootuks eksootilisemate riikide poole. Nüüd ollakse tugevalt kanda kinnitamas Araabia Ühendemiraatides Dubais, kliente on ka Saudi Araabias, Bahreinis, Iraagis, Nigeerias, Marokos, Lõuna-Koreas, Bangladeshis, kirjutab Saue vallaleht Koduvald.

Kui Koduvalla toimetaja Revala kontorisse maad kuulama läheb, ulatatakse talle alustuseks jäätisetuutu pihku. Koonusvahvlis on pehme ja keeruga jäätiseports. See on üks Revala hitt-toodetest, mille algkomponentideks on kookoserasva ning piimapulbri segu ja vesi.

«Praegu on meil ainult jäätisetehaste ja HORECA (inglk. Hotel/Restaurant/Cafe) suund, aga käimas on tootearendused ka kodutarbijale sobiva jäätisesegu leidmiseks,» kinnitab ettevõtte müügijuht Ebekai Härm.

Ühestki Eesti kohvikust Revala jäätist siiski ei leia. Supermarketi letist rääkimata. Koduturul ettevõte lihtsalt ei tegutsegi, sest teadupärast on Eesti suur piimatootjariik ja jäätist tehakse enamasti ikka toorpiimast, mitte pulbrist. Sellised on traditsioonid ja tavad, Eestis on lehmi ja värsket piima piisavalt.

Jäätisepulber läheb aga hästi kaubaks riikides, kus lehmakasvatus ilmastikutingimuste tõttu on olematu ja toorpiima kättesaadavus halb: mäestikes, kõrbetes, väga sooja kliimaga maades. Neis, kus lehmakasvatust ei ole ning värskete piimatoodete sissetoomine ja säilitamine on keerukad.

«Aga lapsed Bangladeshis tahavad ka jogurtit ja jäätist,» ütleb ettevõtte juht ja omanik Rein Viilu.

Vene turult Araabiasse

Aastaid läks äri hästi, suuri koguseid saadeti Venemaale, isegi Valdivastokki välja. Eesti kaup oli hinnas, firmal hea koostööpartner Pihkvas, anna ainult kaupa kätte. Käibed ulatusid viimastel aegadel 12 miljoni euroni aastas. 2014. aastal jõustunud Venemaa otsus peatada toiduainete sissevedu Euroopa Liidust, Norrast, USA-st, Kanadast ja Austraaliast pani Revala raskesse seisu. Suur osa müügiturust kadus ja tuli vaadet potentsiaalsetele klientidele laiemaks tõmmata. Juba aastajagu päevi varem oli firma EAS-i eksporditoetuse abil käinud Dubais toiduainete messil. Nüüd oli aeg see piirkond tõsisemalt käsile võtta.

Viilu luges ühel hetkel Saue linnalehte ja märkas seal artiklit Maroko noormehest, kes noortele taekwondo võitluskunstide trenne annab. Ja tema peas tärkas idee. «Helistasin Badrile ja küsisin, kas ta tahaks meile tööle tulla. Tahtiski. Nüüd oli meil mees, kes rää- kis araabia keelt ja tundis kohalikku kultuuritausta,» kirjeldab Viilu täitsa juhuslikku seika, kuidas firma endale hea müügimehe sai.

Miks ikkagi Araabia turg? «Seal on tohutult lapsi. Araabia keelt kõnelevaid inimesi on üle 350 miljoni. See on tohutu rahvahulk ja müügipotentsiaal,» nendib Viilu. Ja kuigi Revala on päris pisike firma, siis Euroopa Liitu sealkandis usaldatakse. Üks esimesi selle piirkonna partnereid oli Iraagist, aga täna on seal sõda. Sama on Süüriaga – kanalid on kinni. Viimaste aastate jooksul on Revala kaupa läinud aga nii Marokosse, Egiptusesse, Ühendemiraatidesse, Saudi-Araabiasse, Bangladeshi kui Lõuna-Koreasse, katsetatakse ka Ladina-Ameerika maadega. Maailmakaart on päris ulatuslik.

Nüüd on juba neli aastat oma müügiboksiga Dubais messil käidud ja lõpuks õnnestus saada leping ühe tõsise Dubai ettevõttega, kes turustab maitseaineid ja ka juustusid ning kes võttis selle aasta algusest oma võrgustikku müüa ka Revala erinevad piimapõhised pulbrid. Ühises stendis koos osaleti veebruaris juba ka sellekevadisel maailma suurimal toiduainete messil Gulfood 2016 Dubais.

Erinevad tööajad ja ärikombed

Kuna geograafiline haare on lai, algavad Revala müügiinimeste tööpäevad vahel Eesti aja järgi kell 5 hommikul ja mõni telefonikõne peetakse keskööl, just nii, nagu kliendil teisel pool maakera sobivam on. Erinevad on ka ärikultuurid. Nii näiteks jõuti kaubale ühe Egiptuse ärimehega. Aga traditsioonilise skeemi, rahaülekanne pangas ja kaup teele asemel astus kunde ühel päeval isiklikult Revala kontoriuksest sisse. Eestimaa karmis kesktalves üsna suviselt riietatud, naine ja laps kaasas ning sularahakohver näpus. «Istusime kolm tundi pangas, teller silus ja luges üle kortsu läinud dollareid,» meenutab Viilu naerdes.

Või oli üks hea kunde Süüriast, kes mingil hetkel lihtsalt ära kadus. Mõni aeg hiljem sai Viilu Kreeka numbrilt telefonikõne, kus kadunud klient andis teada, et ta on sõja tõttu põgenenud Kreekasse, aga katsub seal uuesti äriga alustada ja saatku Viilu talle uued hinnakirjad. «Igav ei hakka tõesti, jah,» tõdeb Viilu.

Lüli Eesti tootjate ja maailma vahel

Kõik piimapulbrid tulevad Eestist, nõnda on Revala väga oluliseks lüliks kohalike piimatootjate ja välisturgude vahel. Piimapulbrid segatakse kokku kodumaistes tehastes Revala enda väljatöötatud retseptide järgi. Suhted on sees pea igas suuremas piimatööstuses, nende esindajad kutsuti sel talvel isegi Dubai messile kaasa, et näidata uue turu võimalusi.

Firmas endas töötab küll vaid 8 inimest, aga piltlikult on nende taga suur osa Eesti tööstusi ja nende taga omakorda farmerid. Võrgustik on suur. «Päeva lõpuks oleme ju kõik ühe asja eest väljas,» leiab Viilu. Ja see asi on kohalikule piimandusele ekspordivõimaluste leidmine, sest piima toodetakse meil julgelt rohkem, kui kohalikud manustada suudavad. Nii on plaanis ka näiteks Eesti juustudele uute turgude leidmine Araabiamaades, Revala korjab kokku võimalike klientide soovid ja seeläbi aitab kohalikel töösturitel oma tooteid sobivaks timmida.

«Kahe aasta pärast loodame olla tipus tagasi. Ja kui Venemaa ka veel taha tuleks...,» unistab Viilu tulevikust. Aga Eesti turg ilmselt jääbki tähelepanuta. «Meie inimene võtab ikka ehtsast piimast pärisjäätise,» resümeerib Ebekai Härm.

Allikas: Saue vallaleht Koduvald

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles