Türgi peaminister ütles, et Euroopa Liit on «koomas ja vanadusnõtruse veerel». Ilmselt annab ärritunud sõnavaling märku sellest, et Türgi valitsuse kannatus on liitumisläbirääkimiste venimise pärast katkemas.
Türgi peaminister: Euroopa Liit on koomas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reçep Tayyip Erdogan hoiatas eile avaldatud Newsweeki artiklis, et Türgi suhted ELiga «lähenevad kiirelt pöördepunktile», kuna Türgi polevat enam riik, mis peaks «kuuleka abipalujana» ukse taga ootama.
«Finantskriis on paljastanud tõsiasja, et Euroopa vajab rohkem dünamismi ja muutusi: Euroopa tööjõuturud ja sotsiaalkindlustus on koomas. Euroopa majandused on stagneerunud. Euroopa ühiskonnad on vanadusnõtruse veerel,» kirjutas ta, tuues kontrastiks kõrvale Türgi dünaamilise majanduse ja kasvava regionaalse mõju.
«Mõnikord ma imestan, kas mitte Türgi võimsus liitumisel takistuseks pole. Kui nii, siis tuleb seada küsimärgi alla Euroopa strateegilised kaalutlused,» jätkas ta.
Krõbedast sõnakasutusest kumab läbi Türgi valitsuse frustratsioon ja tunne, mida tunnevad paljud türklased: Euroopa üritab meid eemale tõrjuda. Kuigi liitumisläbirääkimistega 2005. aastal alustati, on paljud teemad blokeerinud Prantsusmaa, mis on Türgi liitumise vastu. Vastu on ka Küpros, kuna Türgi ei ole ikka veel täitnud oma lubadust avada oma sadamaid kreeka-küproslaste laevadele.
Türgi loodab tänavu avada tehnilised läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete valdkonnas, kui peale selle on jäänud alles vaid üks «avamiskõlblik» peatükk, enne kui läbirääkimised ummikusse jooksevad.
Türgi poliitikud ja kommentaatorid reageerisid raevukalt, kui Saksa kantsler Angela Merkel ütles möödunud nädalal Küproses viibides, et Türgi peaks näitama üles suuremat valmisolekut lahendada vaidlused sellel lõhestatud saarel ning tuletas meelde, et Türgi ei ole vastanud omapoolsete kompromissidega sammudele, mida on valmis astuma kreeka-küproslased.
Erdogan palus Merkelil tungivalt vabandust paluda ja väitis, et Türgi pool «on näidanud üles igakülgset ohvrimeelsust».
Merkeli sekkumine kinnitas paljude türklaste kahtlusi, et Prantsuse ja Saksa poliitikud, kes Türgit Euroopa Liitu ei taha, poevad rõõmuga peitu Küprose küsimuse taha. Mõned analüütikud leiavad, et selle tõttu vähenesid ka võimalused jõuda läbimurreteni Kreeka ja Põhja-Küprose Türgi Vabariigi läbirääkimistel, mis jaanuari lõpus New Yorgis ÜRO egiidi all aset leiavad.
«Merkeli märkused olid vesi nende türklaste veskile, kes on ELi vastu. Aga lisaks sellele on Türgi poliitikutel nüüd veelgi raskem öelda midagi, mida võiks tõlgendada kui ELi survele järeleandmist Küprose küsimuses,» ütles poliitkommentaator Semih Idiz.
Ankara jahenevad suhted ELiga näivad kinnitavat arvamust, et Türgi jaoks on suhted Lähis-Ida naabritega ja arengumaadest G20 liikmetega saamas tähtsamaks, kui traditsioonilised liitlassuhted Läänega.
Erdogan ütles aga Türgi uue välispoliitika kohta, et tegemist on «uuel maailmakorral põhineva reaalpoliitikaga».
«Ma usun, et see uus nägemus aitab alanud kümnendil ka Euroopa Liitu ennast,» lisas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.