Saare maavalitsus hoidis lennuhanke tingimusi saladuses

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Transaviabaltika tõi Kuressaare liinile Aviesi kasutatud lennuki.
Transaviabaltika tõi Kuressaare liinile Aviesi kasutatud lennuki. Foto: Liis Treimann

Saaremaa ettevõtjad ja omavalitsustegelased ei saanud võimalust lennuhanke ettevalmistamises kaasarääkimiseks, sest maavalitsus ei edastanud neile ministeeriumist saadud info.

Suur oli paljude üllatus, kui juba pärast viimase suursaarte ja mandri vahelise lennuhanke väljakuulutamist aprilli alguses selgus asjaolu, et lendajat otsitakse tunduvalt pikemaks ajaks, kui algselt juttu oli, kirjutab Saarte Hääl

Hankega tegelenud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) väidab, et neile teadaolevalt oli maavalitsus info asjaosalistele edastanud.

Nüüd on selgunud, et maavalitsuse esindajad teadsid hankesse tulevatest tingimustest, kuid ei leidnud ühe tööpäeva jooksul aega kohalikega seda arutada ning võimalusel teha ka mõni muu pakkumine.

Meenutagem, et suursaarte ja mandri vahel katkes lennuühendus 1. aprillil, kui peatati senise vedaja Aviesi lennuluba. Uus hange kuulutati välja 8. aprillil. Võitja selgus 25. mail. Selleks oli Leedu lennufirma Transaviabaltika.

Alles hanke väljakuulutamise järel said nii omavalitsuste liidu (SOL) kui ka ettevõtjate liidu (SEL) esindajad üllatusena teada, et hankesse on sisse kirjutatud tingimused, mis ei ole üldse need, millest SOL ja SEL on juba pikemat aega rääkinud ning ka riigi tasandil avaldusi teinud. Saarlased tahtsid suuremat lennukit.

Nüüdse hankega otsiti ikkagi lendama vaid senisele sarnast 19-kohalist lennukit ning teiseks otsiti üllatuslikult lepingupartnerit aastani 2020. Seni teadsid kõik, et uus leping peaks kestma vaid Aviesi senise lepingu lõppemiseni.

Imestust tekitas asjaolu, miks ei peetud kohapealsete inimestega nõu enne hanke väljakuulutamist. Seda enam, et SOLi esimees ja linnapea Madis Kallas ütles hiljem, et kui suurema lennuki leidmine jäänuks raha taha, oleks raha leidmiseks pingutatud. See ei olnud vaid Kallase uitmõte, seda oli kuluaarides arutatud nii mõnegi Saaremaa omavalitsustegelasega.

Kallase jutu peale teatas hankega tegelenud majandus- ja taristuminister Kristen Michal, et linnapea pakkumine on hankega tegelejate alavääristamine.

Madis Kallas meenutas Saarte Häälele kuupäevaliselt, kuidas lennuhanke protsess tema jaoks kulges. Kallas hakkas oma kinnitusel otsima võimalust ministeeriumi esindajatega kohtumiseks juba aprilli algul. Kohtumine sai teoks alles mai keskel. Vahetult enne hanke lõppu.

Kallas ütles, et nad kohtusid korduvalt maavanem Kaido Kaasikuga ning jutuks tulid ka lennuteemad, kuid hanketingimustest maavanem juttu ei teinud. Tasub lisada, et tegu oli läbirääkimistega hankega ning seetõttu ei olnud tingimusi üleval ka riigihangete registris.

Info oli küll olemas MKMi dokumendiregistris hanke väljakuulutamise määruse lisana, kuid sellel oli pealkiri hanke kohta, mis puudutas ajavahemikku 2016–2018.

Madis Kallas möönis, et isegi kui ta oleks mingil kombel MKMi dokumendiregistrisse sattunud, oleks selline pealkiri teda eksitanud. See oli ju täpselt see, mida tema teadis otsitavat. Teisalt märkis linnapea, et tal on oma aega mujalgi kulutada, kui pisteliselt MKMi dokumendiregistrit jälgida.

MKMi pressiesindaja Mihkel Loide ütles, et maavalitsus kaasati hanke ettevalmistamisse ning nende asi on kohalikega suhelda.

Saare maavanem Kaido Kaasik on varem Saarte Hääles väitnud, et hanke tingimused olid eelnevalt kõigile teada. Nüüd saadeti Saarte Hääle päringu peale maavalitsusest kiri, kus tunnistatakse, et neile olid tingimused tõesti teada, kuid teistega nad seda teadmist ei jaganud.

«Hankedokumendid esitati meile kooskõlastamiseks 4. aprillil sooviga saada tagasisidet 5. aprilli pealelõunaks. Kooskõlastamise periood oli väga lühike ja seetõttu ei jäänud meil aega nende kooskõlastamiseks SELi ja SOLiga,» öeldakse kirjas, mille edastas lehele maavalitsuse arendusnõunik Karl Tiitson.

Tiitsoni sõnul edastati ettepanekud 5. aprillil. Sellele olid eelnenud arutelud MKMiga hanketingimuste üle. Seega ministeeriumiga suhtlemiseks aega jätkus, kohalikega mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles