Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik hakkab investeerima idufirmadesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
KredEx-i juhi Lehar Küti sõnul on riigi seisukohalt oluline pakkuda omakapitali, et ettevõtetel oleksid vahendid oma ambitsioonide teostamiseks. | FOTO: Mihkel Maripuu

Riigile kuuluv sihtasutus KredEx asutab lähinädalatel uue fondifondi EstFund, mille allfondid hakkavad investeerima peamiselt idufirmadesse ja teistesse varajase faasi ettevõtetesse. KredExi juht Lehar Kütt räägib, kuidas sihtasutus abistab ettevõtteid ja leibkondi kapitalile ligipääsemisel.

-Kõigepealt küsin, mis see KredEx on?

KredEx on riigi asutatud finantsasutus, mille eesmärk on ühest küljest parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile ja teisest küljest on meie ülesanne aidata inimestel parandada elamistingimusi.

Suur osa meie tegevusest on nii ettevõtluslaenude kui ka eluasemelaenude käendamine, mis tähendab, et me teeme panga jaoks laenukõlblikuks natukene riskantsemad ettevõtlusprojektid ja sellised eraisikud, kellel ei ole piisavalt omafinantseeringut.

Kolmas suur suund, millega me praegu tegeleme, on krediidikindlustus. Juriidiliselt pakume seda küll oma tütarettevõtte, KredEx Krediidikindlustuse kaudu, aga klientide jaoks seda vahet ei ole.

-Kas silp Ex nimes näitab, et esialgu oli mõeldud rohkem ekspordi toetamiseks?

Jah, see Ex tuleb ekspordist. Kui alguses kindlustasime krediiditingimustel müüki ainult eksporditehingute puhul, siis praegu kindlustame ka kodumaist krediitmüüki.

Krediidikindlustus on põhimõtteliselt see, kui müüja annab ostjale kauba või teenuse eest tasumise jaoks maksetähtaja, siis meie kindlustame seda riski juhuks, kui ostja mingil põhjusel arvet ära ei maksa. Seda riski saab meie krediidikindlustusega maandada, mis võimaldab müüjatel pakkuda ostjatele paindlikumaid maksetingimusi. Kuna maailmas on konkurents suur, on ostja jaoks väga tihti oluline kriteerium see, missugustel maksetingimustel ta mingit teenust või kaupa saab.

Paraku paljud Eesti ettevõtjad püüavad müüa ettemaksuga, aga kui meie konkurendid Rootsist või Soomest on võimelised pakkuma ostjatele paindlikumaid maksetingimusi, siis eelistatakse tihti neid. Ostjale on see sisuliselt tasuta krediit. Ostja jaoks on alternatiivid, kas ta laenab pangast selle raha ise, et kohe ära maksta, või saab ta müüja käest teatud pikkusega maksetähtaja.

-Keda te eraisikulaenude puhul praegu toetate?

Eluasemelaenude valdkonnas on meie kõige suurem tegevus kodu soetamiseks võetavate laenude käendamine. Seni on meie sihtgrupp olnud noored pered, kus kasvavad alaealised lapsed, noored spetsialistid (nooremad kui 35 aastat), sundüürnikud, mis on küll hästi väikeseks jäänud sihtgrupp, ja kaitseliidu ning kaitseväe veteranid.

Möödunud aastal soetas meie laenukäendusega endale kodu umbes 2200 perekonda, kes võtsid kokku laenu 121 miljonit eurot. Ajalooliselt on keskmiselt 13 protsenti Eestis väljastatud eluasemelaenudest meie käendatud.

Selle aasta märtsist tegime olulise täienduse. Kui siiani said meie eluasemelaenude käendust kasutada kindlad sihtgrupid, siis alates märtsi algusest on võimalik meie eluasemelaenude käendust kasutada kõigil neil, kes soetavad endale energiatõhusa eluaseme. Ehk me enam ei seo laenukäenduse kasutamise võimalust ainult sihtgrupiga, vaid nüüd on võimalik ka see, et kui sa ostad energiatõhusa eluaseme, hoolimata sellest kui vana või noor sa oled saad kasutada ka KredExi eluasemelaenu käendust.

-Kas noore pere käendus jääb alles?

See jääb kõik alles.

-Aga kui põhjendatud see on? Ma saan aru, et kui kunagi noorte perede laenutoetust alustati, oli see vägagi põhjendatud, sest siis olid laenutingimused väga karmid. Praegu on intressitase aga peaaegu olematu.

Tegelikult ei olegi see toetus. See on eluasemelaenu käendus. See on lihtsalt lisatagatis pangalaenule panga jaoks. Selle lisatagatise eest maksab noor pere või spetsialist KredExile tasu. See ei ole mitte mingisugune tagastamata toetus, vaid finantsteenus, mida nad kasutavad, ja riigi jaoks on see isemajandav teenus. Ajalooliselt on riik selle teenusega isegi pisut teeninud. Mitte küll märkimisväärselt, aga riigi jaoks on oluline, et sellele pole peale makstud.

Kui asjakohane see tänasel päeval on? Tegelikult seal ei olegi küsimus, millised on eluasemelaenude intressid, vaid see, kui suur on nõutav esimene sissemaks. Just selles osas on viimasel ajal pankade tingimused karmistunud. Tavapraktikas on esmane omafinantseering, mida klientidelt nõutakse, 30 protsenti korteri hinnast, mis on tegelikult paljude inimeste jaoks väga suur väljaminek, eriti kui ostetakse näiteks mingi sisustamata eluase. Üks asi on see, mida sa pead maksma sissemaksuks, pluss sisustamise peale läheb üldjuhul samuti päris suur summa.

-Kui palju KredEx riigilt raha saab?

Kõige rohkem mõjutab meid see, et riik on teinud meile ülesandeks olla pikas perspektiivis isetasuv. Kõik meie finantsteenused on klientide jaoks tasulised. Jah, me oleme riigi käest saanud aeg-ajalt kapitali, aga me ei ole seda kapitali kaotanud, oleme püüdnud seda hoopis kasvatada.

Kui me vaatame KredExi ajalugu, siis aastatel 2001–2015 on KredEx jäänud kasumisse. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, aga selleks, et olla raskemateks perioodideks valmis, proovime headel aastatel pisut kasumit teenida. Eelnevate aastate kasum on kokku olnud 7,2 miljonit eurot.

Käendustasud ja laenuintressid, mida oma klientidelt võtame, katavad ära nii meie administreerimiskulud kui ka võimalikud krediidikahjumid, mis paratamatult sellise tegevusega kaasnevad. Piltlikult öeldes me tegutsemegi selleks, et maandada ebaõnnestumistega seotud riske. Kui projektid üldse ei ebaõnnestuks, poleks meid vaja.

Enamikel aastatel oleme olnud kasumis, kahjumis on olnud kaks aastat, mis tulenesid otseselt finantskriisist aastatel 2010–2011. Kuigi kriisi kõige hullem hetk jäi varasemasse perioodi, siis meie finantsides avalduvad kriisiaastad viitajaga, sest me käendame pankade väljastatavaid laene. See protsess, millal pank meieni jõuab, et käenduse väljamakset küsida, võtab natukene aega.

-Kas ma olen õigesti aru saanud, et teie tegevuses on üha rohkem kasvanud investeeringute osakaal ettevõtete omakapitali?

Riik on teinud investeeringuid omakapitali juba umbes 10 aastat, mil loodi Arengufond. Algselt investeeris riik ettevõtetesse otse. 2012. aastal otsustasime põhimõttelise suunamuutuse, et pole õige, kui riik investeerib otse, sest sellisel juhul konkureerib ta otseselt erainvestoritega. Otsustasime hakata kasutama sellist struktuuri, et riik otse ettevõtetesse ise enam ei investeeri, vaid asutab fondifondi, mis investeerib allfondidesse. Allfondide tasandisse kaasatakse ka erainvestorite raha, Eestis valdavalt pensionifondide raha. Oluline on ka see, et allfonde juhivad erafondijuhid, kes on nendesse investeerinud ka oma isiklikku raha. See tagab, et kui nad mingeid investeerimisotsuseid teevad, annab see ka nende isiklikule rahakotile tunda.

See on nii investori kui ka riigi seisukohalt hästi oluline, et investorite ja investeeringute haldajate huvid läheksid ühes suunas.

-Miks üldse peaks riik ettevõtetesse investeerima?

Mida paremini meil ettevõtted toimetavad, seda rohkem on maksutulu ja seda rohkem saab riik seda oma funktsioonide täitmiseks kasutada.

Nii Eestis kui ka kõikides Balti riikides on ühest küljest positiivne, et meil on pangandusturg hästi arenenud, negatiivne külg on aga see, et omakapitali pakkumise pool on meil ajalooliselt arenenud väga kehvasti.

Enne kui me Balti Innovatsioonifondiga välja tulime (Balti Innovatsioonifond on KredExi kaasosalusel loodud esimene fondifond – toim), oli Balti riikides enam-vähem aktiivne ainult üks riskikapitalifirma – BaltCap, nüüd on neid juurde tulnud.

Põhjus, miks riigi poolt omakapitali pakkumist arendada, ongi see, et oleks panga finantseerimisele mingi alternatiiv. Ambitsioonikaid ettevõtete laienemisi ei ole võimalik finantseerida ainult laenudega. Nendesse projektidesse on oluline kaasata ka omakapitali. Seetõttu on ka riigi seisukohalt tähtis tagada selle kapitali pakkumine, et ettevõtetel oleksid vahendid oma ambitsioonide teostamiseks.

-Kui juhtuks ime ja 10–15 aasta pärast oleks meil hästi arenenud kapitaliturg, kas see tähendaks, et selles osas paneksite pillid kokku?

Tegelikult on see meie strateegia algusest peale – pikas perspektiivis tahame omakapitaliinvesteeringutest järjest rohkem tagasi tõmbuda. Omakapitaliinvesteeringud võime liigitada erakapitaliinvesteeringuteks, mis on investeeringud juba tegutsevatesse ettevõtetesse, et nende tegevust veelgi laiendada, ja riskikapitaliinvesteeringuteks, mis on investeeringud varase faasi ettevõtetesse.

Üldjuhul on lihtsam kaasata raha erakapitaliinvesteeringute jaoks, sest ettevõtted on juba mingi ajalooga ja tegutsevad traditsioonilistes valdkondades, aga riskikapitali pool on väga paljudes riikides vähemarenenud. Balti Innovatsioonifondiga aitame nii erakapitali kui ka riskikapitali, aga tuleviku suund on, et eelkõige erakapitali poolelt hakkaksime tagasi tõmbuma.

Tulevikus plaanime vähendada ka meie osakaalu riskikapitali puhul. Ehkki ma ei usu, et riigi väljumine lähemate aastakümnete jooksul riskikapitalist täielikult võimalik oleks. Ilmselt see turg ilma avaliku sektori toetuseta päris iseseisvaks ei muutu. USAs on teistmoodi, aga Euroopas on see valdkond natukene vaeslapse osas.

-Mitme ettevõtte osanikud te üldse olete?

Balti Innovatsioonifondi kaudu oleme investeerinud kümnesse ettevõttesse, sest investeerimistegevus on neis alles alanud. Kokku peaks neid investeeringuid lõpuks olema 100 ringis.

Kohe-kohe on meil käivitumas uus algatus – EstFund. See on taas fondifond, kuhu kaastakse ka erainvestorite raha. Selle allfondide leidmise konkursi tahame välja kuulutada juba enne jaanipäeva. EstFundi alla peaks tulema kolm allfondi.

Kui Balti Innovatsioonifondi puhul on fookus pigem hilisema faasi ettevõtete kasvatamisele, siis EstFundi puhul on fookus pigem idufirmade kasvatamisel.

-Kas EstFundist tuleb kapital nn Junckeri fondist?

Fondifondi EstFund maht on 60 miljonit eurot, sellest 12 miljonit on Junckeri plaani raha. Ülejäänud 48 miljonit on struktuurifondide raha, mis on eraldatud Eesti riigile.

-Kas investeeringutele on mingi suunitlus ka, kuhu hakatakse investeerima?

Me oleme pannud paika üldise investeerimisstrateegia. Oleme määratlenud, kui palju nendest investeeringutest peab tulema Eestisse, millise arengufaasi ettevõtted peavad need olema, umbes kui suured võivad olla investeerimissummad ühe ettevõtte kohta, on loetelu ka välistatud sektoritest, kuhu me investeerida ei luba.

Ülejäänud detailsema investeerimisstrateegia pakub välja juba allfondi juht ise. On oluline, et allfondi juhtidele jäetakse võimalikult vabad käed, sest sellesama investeerimisstrateegiaga peavad nad minema ka erainvestorite juurde, kes peavad neid samamoodi usaldama.

Sellepärast ongi fondifondi struktuur väga hea, sest teada tõde on ju see, et avaliku sektori inimesed ei ole erinevatel põhjustel kõige paremad investeerimisotsuste tegijad, mistõttu ongi hea, et investeerimisotsuste tegemine on usaldatud erasektori kätte ja kus on ka motivatsioonisüsteem paigas. Kui nad teevad häid investeerimisotsuseid, siis neil on võimalik ka teenida.

Lisaks sellele, et fondijuhid on erasektorist, peavad nad olema suutelised kaasama raha ka erainvestoritelt. Pensionifondide käest ei ole kõige lihtsam raha saada.

FAKTIKAST

KredEx

Asutatud riigi poolt 2001. aastal

Töötajate arv 40

Tütarettevõte KredEx Krediidikindlustus asutati 2009. aastal

2015. aastal käendati eluasemelaene summas 121 miljonit eurot, kokku 2200 leibkoda

Korterelamu laenukäendust on kasutatud 876 korral laenude kogusummas 50,8 miljonit eurot

Ekspordikrediidikindlustus 3361 ostjale 61 riigis, maht kokku 228 miljonit eurot

Tagasi üles