Ekspertrühm kaalub rahvusvaheliste lennuühenduste hankimist

Urmas Paet.

FOTO: Priit Simson

Täna kohtus ekspertgrupp, mis arutas Tallinnas lennuühenduste parandamise võimalusi. Ühe võimalusena oli kõne all rahvusvaheliste lennuühenduste loomine hankega.

Ekspertrühma eesmärk on mõista, kuidas tagada paremad ühendused Euroopa keskustega ning koos teiste sarnases olukorras olevate riikidega esitada need ettepanekud Euroopa reeglite muutmiseks, et olulisi otseühendusi oleks võimalik toetada. «Teine asi on üle vaadata seda, kas tänaste reeglite sees on asju, mida me ei ole veel kasutanud, aga võiks kasutada,» selgitas rühma juhtiv Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Otsene riigiabi pole Euroopa õigusruumis võimalik.

«Üks võimalus, mida me esimese soojaga kohe arutasime, oli avalike liinihangete küsimus. Kui me korraldasime Estonian Airi päästeoperatsiooni, mille järel asutati Nordica, siis oleks üks võimalus võinud olla avalik liinihange,» kõneles majandus-ja taristuminister Kristen Michal, rõhutades, et tegu oli ekspertgrupi esimese kohtumisega ning kõik võimalused on valla. Minister tõi miinusena välja, et säärane hange on üsna ebakindel.

Paetile tunduks säärane lahendus täiesti tõsiseltvõetav, ent ka keeruline. Euroopa lennundusturul on meie omadele vastandlikke huvisid. Aga suhteliselt keerulises seisus lennuühendustega on terve rida Euroopa riike – näiteks need, mis liitusid ühendusega meiega samal ajal. See, kas liinihankeid Eestis tegema hakatakse, jääb lõpuks otsustada valitsusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

«Küsimus on ka selles, millised on need reeglid. Täna on reeglid liinide konkursilepanekul väga keerulised, aegavõtvad ja ei pruugi anda head tulemust,» tähendas Paet. Mõtteid on, et ka liinikonkursside reegleid võiks paindlikumaks muuta. «Paljud reeglid, ma väga subjektiivselt ütlen, on Brüsseli-kesksed.»

Samas aitaks see toime tulla erinevate turutõrgetega. Michal tõi näiteks Leedu, kuhu peale riikliku lennufirma pankrotti hakkasid lendama odavlennufirmad, mis oma graafiku poolest aga ärireisijale ei sobiks. «Pole ju saladus, et inimesed arutavad, et tahaks ka Londonisse paremat ühendust just Heathrow' poolele,» ütles Michal.

Tallinnast käib Londonisse kuus lendu nädalas, millest ei piisa äriklientidele. Riiast ja Vilniusest aga 30. Lennujaama turundusjuht Eero Pärgmäe nentis, et põhjus peitub selles, kus lätlased-leedukad töö käivad – kui meil minnakse laevaga Soome, siis Balti naabrid lendavad Suurbritanniasse.

Vaatamisel on see, kuidas Eestit ja teisi Eesti-sarnaseid riike paremini Euroopa südamega ühendada. «Kohe ei tähenda see Nordicale kindlasti midagi,» ütles Michal.

Eesti huvi on omada võimalikult palju lennuühendusi mitte ainult puhkusereisijate nimel, vaid ka investeeringute saamiseks. Ministri sõnul teevad paljud ettevõtted oma valiku selle alusel, mitme lennuga sa sinna riiki oma asju ajama pääsed.

Michal märkis, et majandusele tähendab lennuühenduste omamine selget raha. Tallinna lennujaamas baseeriva lennuettevõtte mõju on umbes 100-200 miljonit eurot aastas. «Kui meil poleks konkurentsi või meil poleks ettevõtet, mis tagaks, et siia lennataks, siis oleks 50-100 miljonit eurot vähem,» selgitas ta. Kodumaine Nordica hoolitseb lennujaamast väljuva 31 sihtkoha puhul 15 eest.

Pärgmäe rääkis, et Tallinnas on ärireisijaid ligi pool kõikidest reisijatest ning parem ühenduvus oleks väga oluline. «Ärikliendi jaoks on otselend kõige alus,» sõnas Pärgmäe. Lennujaam arendab küll mõlemat suunda. Lennujaam teeb tööd nii Hamburgi, Žürichi kui ka näiteks mitmete Hispaania

lendude nimel.

Ta tõi näiteks, et konverentsiturist on riigile väga oluline, kuna jätab siia tavalisest turistist kolm korda enam raha. Ning neile kui üldiselt palju reisivatele inimestele on otselennud väga olulised.

Konkreetsete ettepanekutega kavatseb ekspertrühm välja tulla aasta lõpuks. Selles osalevad MKM, rahandusministeerium, riigikantselei, Tallinna lennujaam, Eesti alaline esindus EL juures ja lennunduseksperdid. Ekspertgrupi tegevust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondist. 

Tagasi üles