Käsitöösiidri populaarsus on siidriõuna impordi kümnekordistanud
10. juuni 2016, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsitöösiidri ja selle tootmise kasvav populaarsus on viimastel aastatel tõstnud siidriõuna impordi kümnekordseks, suurenenud nõudlus õuna järele elavdab ilmselt ka õunaistandike rajamist Eestis.
«Kodumaise õunatoodangu suurenemine saab tulla koos uute õunaistandike rajamisega, kus kasvataksegi õuna siidritööstuse jaoks. Eesti siidritööstuse tootmismahtude kasv on selgesti näha ka väliskaubanduse statistikas, aga siidri valmistamise toormena kasutatakse praegu importõunasid,» ütles maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist Toomas Lepplaan BNSile.
Ta lisas, et statistikaameti andmetele tuginedes on kahel viimasel aastal siidriõunte import Eestisse kasvanud mitmekordselt. «2015. aastal imporditi siidriõunasid Eestisse 1495 tonni ja 2014. aastal 1039 tonni. 2010.-2013. aasta keskmine siidriõuna import oli ligi 10 korda väiksem eelmise aasta impordist – siis oli see keskmiselt 147 tonni,» rääkis peaspetsialist.
Leplaan märkis ka, et kvaliteetse õunasiidri valmistamiseks on vaja kindlate omadustega õunasorte ning paljud Eestis kasvatatavad õunasordid ei sobigi siidri valmistamiseks. «Seega tuleks eristada siidri valmistamiseks kasvatatud siidriõunasid ja söömiseks kasvatatud lauaõunasid,» ütles ta.
Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal õuna- ja pirniaedade kodupind 2756 hektarit. Ligi 72 protsenti õunadest ja pirnidest kasvatati kokku 1978 hektaril koduaedades ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt oma tarbeks. Müügitoodangut andvate äriliste õunaaedade pindala oli 778 hektarit. Suur osa ehk 61 protsenti õuna- ja pirnitoodangust tuleb samuti põllumajanduslikest majapidamistest, mille eelmise aasta kogusaak oli 2745 tonni.
Lepplaane sõnul mõjutab suurenenud nõudlus kohaliku õuna järele kindlasti positiivselt ka uute õunaistandike rajamist, et varustada siidritööstust kohaliku toormega. «Praegu on Eestis ülekaalus õunaaiad, kus kasvatatakse söömiseks mõeldud lauaõunu,» märkis ta.
Spetsialist rääkis, et kodumaise õunatoodangu suurenemine saab tulla koos uute õunaistandike rajamisega, kus kasvataksegi õuna siidritööstuse jaoks ja siidriõuna istandike rajamine ei mõjutada lauaõuna kättesaadavust tavatarbijale. «Kuna uute õunaistandike tootmispotentsiaal realiseerub mõne aasta pärast, siis tõenäoliselt ei ole lähiaastatel oodata, et kodumaine õun vahetaks siidritööstuses välja importõuna,» märkis ta samas.
Vastuseks küsimusele, kas praegu on Eesti õuna piisavalt ka tavalisele õunasööjale, ütles Lepplaan, et praegune Eesti õunatoodangu maht ei kata tarbijate vajadusi, mistõttu on suurenenud ka selles kaubagrupis importõuna osakaal. «Eesti õuna pakkumine ja tarbimine saaks kindlasti olla palju suurem, aga importõuna hind on tarbijale palju vastuvõetavam kui Eesti õuna hind,» ütles ta.
Peamine takistus eestimaise õuna kaubanduskeskuste poelettidele jõudmiseks on tema sõnul olnud ka väikesed pakutavad kogused – suurematel põllumajandustootjatel lõppevad varud detsembris või jaanuaris – ja kaubastatavate õunte kiire kvaliteedi langus kauplustes.
«Kui võrrelda Eesti õunatoodangut ja imporditud õuna koguseid, siis 2015. aastal imporditi Eestisse värskeid õunasid, välja arvatud siidriõunad, kokku 11 517 tonni, samas kui Eesti õuna- ja pirnitoodang oli samal aastal kokku 2745 tonni, millest enamiku moodustas õunatoodang,» märkis ta.