Terk: parteide majandusprogrammid on läinud paremaks

Erik Terk Foto: Toomas Huik

Eelmiste Riigikogu valimiste eelse ajaga võrreldes on olukorda parteide majandusprogrammides läinud paremaks, lausus  Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk.

Erakonnad on tema sõnul seekord pakkunud välja küllalt laia võimalike  majanduspoliitikate spektri, seega materjali produktiivseteks valimiseelseteks vaidlusteks peaks jätkuma. «Seda muidugi eeldusel, et vaidlusi tahetakse tõesti pidada reaalsete majanduspoliitiliste valikute ja abinõude, mitte millegi muu ümber,» ütles Terk. Erakondade programmides võib tema sõnul  täheldada nii küllalt suuri kokkulangevusi kui eristumisi ja vastasseise.

Esimeste hulka kuulub suur osa infrastruktuurilisi võtmeprojekte, nende vajadust ja tähtsust meie arengule toonitab selge enamus parteisid. «Teatud parteid kalduvad küll rõhuma enam maanteede rekonstrueerimisele ja ehitamisele, teised rõhutavad ka merenduse või raudteeprojektide tähtsust, kuivõrd siin on tegemist põhimõttelisemalt erinevate nägemustega, on siiski kahtlane,» ütles Terk.

Ühel või teisel kujul toetavad kõik erakonnad Tergi sõnul ettevõtluse toetamise ja arendamise abinõusid, seda küll mõneti erinevate rõhuasetustega ja peavad vajalikuks ekspordi toetamist Mitmed peavad oluliseks ettevõtlusõpet koolides-ülikoolides. «Praktiliselt kõik peavad vajalikuks ohjata monopole, et nad oma positsiooni kasutades hindu ei tõstaks, kahjuks ollakse konkreetsemate abinõude pakkumisel selles osas küllalt tagasihoidlikud,» tõdes ta.

Enamik parteisid  rõhutab vajadust võtta ette spetsiaalseid abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, Reformierakonna platvormist jääb  siiski mulje, et nende arvates laheneb tööpuuduseprobleem üldise liberaalse majanduspoliitika raames iseenesest, tööpuuduse kõrgest tasemest rääkimise asemel eelistatakse rõhutada, et ta on langenud.

Terk märkis, et kuigi erakonnad armastavad rõhutada oma poolehoidu odava elektri tagamisele, jääb programmidest segaseks, milliste abinõudega seda annab ühendatud Põhjamaade elektrituru tingimustes teha.

Maksupoliitika osas napib parteidel Tergi hinnangul tervikkäsitlusi, eri parteid askeldavad  pigem oma lemmiklahenduste kallal. Erandiks võib siin tema sõnul kujuneda võib-olla laienev arusaam, et tööjõu kasutamine on Eestis ülemaksustatud ja selle osas võiks midagi ette võtta.

Terk märkis, et vastanduvad astmelise tulumaksu pooldajad ja selle kategoorilised eitajad, SDE pakub välja autode maksustamise, Reformierakond on sellele vastu. «Võib aga siiski  eeldada, et maksupoliitika ümber neil valimistel nii totaalset vastasseisu kui varem lavastada ei õnnestu,» lausus Terk. Vähemalt avaldatud programmide järgi otsustades pole tema sõnul majanduses väga teravaks küsimuseks ka üks Eesti majanduspoliitika igihaljaid küsimusi, ehk  küsimus Venemaaga aetava äri vajadusest ja potentsiaalist. «Tundub, et  pigem kalduvad parteid Venega majandussuhete elavdamist ühel või teisel moel kasulikuks pidama samas hoidudes seda püüdlust siiski kuidagi eriliselt afišeerimast,» lausus Terk.  

Üha kesksemaks tundub Tergi sõnul muutuvat laiem küsimus  riigi rollist, riigi vajalikust aktiivsusest ja selle vormist kriisijärgses maailmas.  Eesti parteide seisukohad selles küsimuses on piisavalt erinevad. Just see küsimus  tasuks valimiseelsetes debattides tõsiselt ja võimalikult demagoogiavabalt läbi vaielda. «Kui me sellega hakkama saaksime võiks seda pidada märgiks majandusideoloogilise ja majanduspoliitilise puberteedi ületamisest Eestis,»  ütles Terk.

Terk tõi välja ka loetelu küsimustest, mis on iseenesest olulised, aga on parteide majandusprogrammides millegipärast tagaplaanile jäänud. Taoliste probleemide hulka võiks tema sõnul liigitada EL-i struktuurifondide kasutamise kontseptuaalsemat laadi  küsimused, küsimuse võimalikust  hinna- ja palgatõusu kiirusest kriisijärgsel perioodil ja sellega hakkamasaamisest,   nn rohelise majanduse suunas liikumisega seostuvad küsimused ja   tööjõu ümberõppe seotud küsimused.