Ekspert: kust Keskerakonna programmi läbiviimiseks raha leida?
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. jaanuar 2011, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna majandusprogramm sisaldab tähtsaid küsimusi, kuid tekib küsimus, kust selleks raha leitakse: kas see tähendaks maksude tõstmist, laenuvõtmist või miinuses eelarvet, märkis Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk.
Terk tõdes Postimehe palvel erakondade valimisprogrammide majandusosa kommenteerides, et Keskerakonda on tavaliselt kritiseeritud selle eest, et ta on üritanud valimiskampaaniad keskendada nn valitud paladele, üksikutele muust majandusliku arengu kontekstist isoleeritud, aga populistlikus mõttes hästi töötavatele eriteemadele. Praeguse valimis- majandusprogrammi kohta taoline süüdistus Tergi sõnutsi ei kehti.
«Programmis on esitatud seisukohad rea teemade kohta, mille osas võib vaielda vaatenurga või lahendamisteede üle, aga mille tähtsust vaevalt et keegi eitab,» Esitatud seisukohad ei ole Tergi sõnul üllatavad, on aga esitatud piisavalt selgelt. Kahjuks aga saab dokumenti praeguses seisus Tergi hinnangul lugeda pigem programmi põhiteeside lühivariandiks kui väljaarendatud programmiks. «14 punktina on antud küll ülevaade erakonna positsioneeringutest rea oluliste üldmajanduslike ja infrastruktuurisüsteemide arengu küsimuste suhtes, lugeja ei pruugi sellise lühiformaadis teksti baasil veel saada aru, miks erakond nimelt nii mõtleb (miks pooldab näiteks tuumaenergeetikat ) või kuidas ta kavatseb ühte või teist olulist asja (näiteks Eesti kohaloleku suurendamist nn kasvavatel turgudel) saavutada,» lausus Terk.
Keskerakonna programmi põhiliseks tunnusjooneks võib Tergi hinnangul ilmselt lugeda riigi vastutuse toonitamist majanduse arendamise eest (Eesti majanduse ülesehitamine kui Eesti riigi enda, mitte väliskapitali mure). Riigilt eeldatakse programmis selgelt enamat kui üldise makromajandusliku keskkonna loomist, mida peab oluliseks Reformierakond. Rõhutatakse riigi rolli Eesti muutumisel allhankijariigist innovatsiooniliseks majanduseks, riiki kui erasektori, sh kõrgtehnoloogiliste välisfirmade koostööpartnerit. Orientatsioonid on selles mõttes Tergi sõnul sarnased Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) omadega, siiski natuke kõrgema lootusega nn riigiaktivismile kui viimasel. Infrastruktuuride arendamise küsimustes võib Keskerakonna programmis leida rea ühiseid kokkupuutepunkte jällegi Reformierakonna poolt toodud sõlmprobleemide ja lahendustega: lennuühendused, laevandus, Rail Baltica, tuumajaam . Huvitaval kombel on tehniliste infrastruktuuridega seotud küsimused jäänud IRL-i programmist üldse välja.
«Kerkib muidugi küsimus sellest, kus Keskerakond taolise programmi realiseerimiseks raha leiaks. Läheks ta maksude tõstmisele, laenudele, koostaks miinusega eelarveid või leiaks mingeid muid variante? Kahjuks me momendil sellele vastust ei saa, erakonna rahandust puudutav programmi osa polevat veel valmis,» tõdes Terk.