Terk: IRLi majandusprogramm näeb riigi aktiivsemat rolli
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. jaanuar 2011, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) seab oma majandusprogrammis eesmärgiks riigiaparaadi praeguse toimimisviisi muutmise ja näeb riigi rolli reformierakonna programmiga võrreldes aktiivsemana, hindas Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk.
Tema sõnutsi võib IRL-i majandusprogrammi ühest küljest lugeda oma ideoloogialt reformierakonna (RE) omaga sarnaseks (orientatsioon makromajanduslikule tasakaalule, madalatele maksudele, välisinvestoritele, ekspordile), samas näeb ta aga selgelt mitmeid erinevusi. Kõigepealt tundub IRL-i majandusprogrammi lähtekoht Tergi hinnangul olevat praeguse olukorra suhtes RE omast kriitilisem. Programm on Tergi sõnul suunitletud enam tulevikku, strateegilistele läbimurdevõimalustele (näiteks rõhuasetus teadmusmahukale ettevõtlusele ja hariduse ja majanduse seosele). Seisukohad on sõnastatud jõulisemalt ja vähemloosunglikult. «Huvitav on see, et kui RE pööras oma programmis makromajandusliku tasakaalu ja eelarvedistsipliini küsimustele oodatust väiksemat tähelepanu, siis IRL pidas vajalikuks eelarvetasakaalu nõuet lausa eriliselt alla kriipsutada,» märkis Terk.
IRL-i programmis on püütud välja pakkuda ka arvulised eesmärgid majanduskasvu ja tööpuuduse vähendamise kohta. «Taoline käik sisaldab muidugi ka riski, saab ju kohe küsida, et milliste kalkulatsioonide alusel väidetakse, et Eesti majanduse ennakkasv EL-i keskmise ees peab olema nimelt vähemalt kolm korda, mitte aga näiteks kaks ja pool jne,» ütles Terk.
IRL-i programm seab Tergi sõnul eesmärgiks mitmete uute ettevõtmiste läbiviimise ja riigiaparaadi praeguse toimimisviisi muutmise: teisiti korraldatud töö välisinvestoritega, üldriiklikud programmid, välispoliitika muutmine enam välismajanduskeskseks, haldusreform. «Paistab, et võrreldes RE-ga näeb IRL riigi rolli aktiivsemana,» lausus Terk. Selle koha peal peitub aga tema hinnangul erakonnale ka tõsine dilemma. «Nimelt pole selge kas oluliselt aktiivsema ja toimekama riigiaparaadi teke ikka mahub IRL-i traditsioonilisse majandusdogmaatikasse, mis on kogu aeg rõhunud nimelt madalatele maksudele ja minimiseeritud suurusega riigiaparaadile,» ütles Terk.