RM: Nõrk majanduskeskkond pärsib kasvu (1)
9. juuni 2016, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni hinnangul jäi esimeses kvartalis Eesti majanduskasv tagasihoidlikuks endiselt ebasoodsa väliskeskkonna tõttu. Eratarbimise kasv kiirenes, kuid investeeringute langus jätkus ja valitsussektori tarbimise panus oli tagasihoidlik.
Nõrga väliskeskkonna tõttu oli eksport endiselt languses, kuid langustempo pidurdus tänu kaupade väljaveo mõningasele paranemisele. Samas teenuste eksport vähenes jätkuvalt kahaneva veo- ja reisiteenuste ekspordi tõttu, täheldab Aben.
Sisenõudlus pöördus esimeses kvartalis kasvule tänu eratarbimise kasvu kiirenemisele, ning aitas muidu keerulises majandusolukorras kasvatada kaubandussektoris nii kasumeid kui ka palgatulu. Kuigi eratarbimise kasvutempo püsib kiire ja selle osakaal SKPs tõuseb, ei ole tarbimisbuumist siiski põhjust rääkida. Elanike säästumäär on buumieelsete aastatega võrreldes endiselt kõrge ja tarbimiskulutusi ei tehta tuleviku arvel laenuraha abiga, tõdeb analüütik.
Investeeringute langus süvenes, kuid varude neli kvartalit kestnud vähenemine peatus. Suurima negatiivse panuse andsid hooned ja rajatised, millesse nii ettevõtlus- kui ka valitsussektor investeerisid aastatagusega võrreldes oluliselt vähem. Sellega on seletatav ka problemaatiline olukord ehitussektoris, kus vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu. Investeeringute suurenemine intellektuaalomandisse ja arvutustehnikasse jätkub, samuti kasvasid mõõdukas tempos elanike eluasemeinvesteeringud.
Lisandväärtuse kasv taandus marginaalseks ja seda toetasid valdavalt tarbimisele suunatud valdkonnad. Suurim mõju oli kaubandusel ja hästi läks ka infotehnoloogias ja haldus- ning abitegevustes ning majutus- ja toitlustusteenustes. Positiivne mõju majanduskasvule oli veel põllu- ja metsamajandusel, kus lisandväärtuse reaalkasvu mõjutas lisaks hinnalangusele ka nõrgenenud võrdlusbaas. Lisandväärtuse kasvu vähendas enim energeetikasektor, kus jätkus toodangu ja kasumlikkuse vähenemine. Negatiivselt panustas kasvu veel töötlev tööstus, kus lisandväärtus vähenes pooltes harudes, kuid suure osa langusest andis elektroonikasektor. Lisandväärtuse langus jätkus ehitussektoris.
Eesti majandust on viimasel paaril aastal iseloomustanud suhteliselt kiire palgatõusu jätkumine samal ajal toimuva ettevõtete kasumite vähenemisega. Esimeses kvartalis andsid valdava osa kasumite vähenemisest töötlev tööstus, veondus ja laondus ning energeetika. «Kõik need alad on rohkem või vähem seotud depressiivse välisnõudlusega või madalate energiahindadega ning ei saa öelda, et kasumid on vähenenud ainult töötajate kõrgete palganõudmiste tõttu,» kommenteerib Aben.
Suures mahus vähenesid kasumid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuid see valdkond ei ole sõltuv kapitalist ning sisuliselt kogu lisandväärtus luuakse kvalifitseeritud inimtööga, mistõttu ei vähenda kasumilangus seal tootmispotentsiaali, tõdeb Aben. Ehituses vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu väheste investeeringute ja teravnenud konkurentsi tõttu.
«Eesti majanduskasv saab tõusta oma potentsiaalsele kiirusele eelkõige väliskeskkonna paranemise kaudu. See aga eeldab senisest aktiivsemat kogunõudluse toetamist makromajanduspoliitikatega, kuna erasektori jaoks on praegune nõudluskeskkond vaatamata odavale laenurahale endiselt nõrk ja ebakindel,» võttis analüütik tulemused kokku.