Unt: pankade huvi on laenu anda
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. jaanuar 2011, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad on endiselt huvitatud laenu andmisest, kinnitas SEB juhatuse esimees Riho Unt panga väljaandele Äriaasta 2011.
Unt kinnitas, et pankadel on valmisolek laenu anda endiselt olemas, vaid nõuded finantseeritavatele projektidele on suurenenud veidi peamiselt projekti kvaliteedi osas . «Pank on huvitatud äritulude kasvatamisest ja laenudel on siin väga suur roll,» tõdes Unt
Kui vaadata tagasi mõne aasta tagusele olukorrale, siis ilmnes paradoks: pangalaenu hakati samastama riskikapitaliga, rääkis Unt. Pangad toetavad teatavasti ettevõtjaid projektides, mille risk on sobilik kommertspanga antud madala intressiga laenudele. «See viga tehti nii Eestis kui ka mujal maailmas, et hõlpsalt kättesaadav laenuraha liikus hallidele aladele, mis oleks pidanud olema rohkem riskikapitali pärusmaa,» lausus Unt.
Pangajuht tõdes, et kuna Eesti pangad kuuluvad rahvusvahelistesse finantsgruppidesse, siis peavad emapangad valima, kas ressurss suunata Eestisse või näiteks Saksamaale, kumb turg on atraktiivsem. «Arvan, et Eestis on korralik ärikeskkond ja ettevõtlusbaas, mis lubab olla finantseerimise osas optimist,» lausus Unt.
Unt tõdes, et kuigi ehitus- ja kinnisvarasektor sai buumi järel suure tagasilöögi osaliseks, on nad pangale endiselt olulised. Tema sõnutsi valitakse uues kasvufaasis aga hoolikamalt osapooli, kellega arenduses ja ehituses koostööd teha. Väga tähtis on tema sõnul spetsialiseerumine ja kogemused. «Pooldame nende sektorite suuremat konsolideerumist ja eks ongi juba toimunud terade ja sõkalde eraldumine,» lausus ta.
Sektoritest, kellega pangad on huvitatud rohkem koostööd tegema, tõi Unt välja stabiilsete lepingutega ja hästi planeeritud eksportivad ettevõtted. Üsna edukalt on tema sõnul suutnud oludega kohaneda IT-sektor ja välismaiste elektroonikatööstuse allhankijad.
«Jaetarbimises on näha, et ostujõu taastumine võtab aega. Seega võib eeldada, et nii mõnigi automüügisalong või kaubanduskeskus jääb tühjemaks kui oodatud, sest investeeringud on tehtud paljudel juhtudel 2008. aasta tarbimise põhjal,» ütles Unt.