Kodusõda paiskab Süüria majanduse ajas 25 aastat tagasi

Pommirünnakute laine Süüria režiimi kahes tugipunktis Vahemere rannikul.

FOTO: STRINGER/AFP/Scanpix

Konsultatsioonifirma BMI Research prognoosi järgi kahaneb Süüria majandus järgneva kolme aasta jooksul keskmiselt 3,9 protsenti aastas, mis tähendab 1990ndate aastate alguse tasemele naasmist ja pikaaegset sõltuvust välisabist, kirjutab Business Insider.

Lisaks sellele, et kodusõda on põhjustanud hiiglasliku humanitaarkatastroofi, on see põlvili surunud ka riigi majanduse. Isegi kui konflikt peaks lähiaastatel lõpu leidma, ei ole inimressursile ja infrastruktuurile tekitatud kahju tõttu lähiajal majanduskasvu oodata.

«Kodusõja käigus aset leidev massiline häving kahjustab Süüria majandust ka järgneva kümne aasta jooksul,» väitis BMI Research oma raportis.

«Me ennustame, et majandus võiks uuesti kasvule pöörduda alles 2020. aastal, seda tänu madalale võrdlusbaasile ning välisrahastuse abiga, mille hulka kuulub nii humanitaarabi kui ka Venemaa ja Iraani investeeringud,» prognoosis mainekas konsultatsioonifirma.

«Süüria muutub valitsuse ressurside ammendumise tõttu üha rohkem sõltuvaks välisabist, eriti Iraanist ja Venemaast.»

Alates 2011. aastast on kõik Süüria SKT komponendid kokku kuivanud, eriti ränga hoobi on saanud põllumajandus ja tootmine. 2012 ja 2013 aastal kukkus riigi SKT aasta-aastases võrdluses hinnanguliselt 25 protsenti.

Oma osa on selles ka madalal naftahinnal ning mitmete naftaväljade ISISe kätte langemisel. Veel 2010. aastal moodustas nafta poole Süüria ekspordist.

BMI hinnangul ei pöördu eksport ka positiivseima stsenaariumi korral kasvule enne 2021. aastat, kuna transporditaristu taastamine võtab aega.

Üheks suureks pikema mõjuga majandusprobleemiks on kodusõjaga kaasnenud demograafiline katastroof.

Enne sõja algust oli Süüria rahvaarvuks 22 miljonit inimest, viimaste prognoosidega on riigist lahkunud aga juba 4,8 miljonit inimest ehk 22 protsenti sõjaeelsest elanikkonnast. Lisaks on riigi siseselt ümber paigutatud hinnanguliselt 6,6 miljonit pagulast.

Konsultatsioonifirma raporti järgi on majanduslik häving kõige suurem ISISe ja mässuliste käes olevates piirkondades.

«Alates Venemaa sõjalisest sekkumisest 2015. aasta septembris on mässuliste käes olevaid alasid tabanud sagedased õhurünnakud, mis on ühtlasi kaasa toonud ka massilise infrastruktuuri purustamise. ÜRO hinnangute järgi elavad umbes 600 000 inimest peamiselt opositsioonivägede käes olevates regioonides asuvates ümberpiiratud alades, mis tähendab kiiret vaesumist,» selgitas BMI Research raportis.

Tagasi üles