Statistikaamet kinnitas esimese kvartali SKT kasvuks 1,7 protsenti
9. juuni 2016, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2016. aasta esimeses kvartalis aastaga 1,7 protsenti, sama suur oli ka esialgne hinnang mai keskel, teatas statistikaamet.
Esimeses kvartalis oli SKT jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jäi 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,8 protsenti.
Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta esimeses kvartalis SKT-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
SKT kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9 protsenti ja töötatud tundide arv kahanes 0,1 protsenti. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKT loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes esimeses kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete väljaveo kahanemise tõttu. Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.
Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes 2016. aasta esimeses kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete impordi suurenemise tõttu. Netoeksport oli esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKT-st 0,6 protsenti.
Sisenõudlus panustas SKT kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3 protsenti peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5 protsenti peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses esimeses kvartalis 5,8 protsenti, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.