Muutused pandipakendi süsteemis viivad tootjatelt kõvasti raha

Margus Kastein

FOTO: PP

Saku Õlletehas ASi sõnul toob Eesti pandimärgiga alkoholi müügi keelamine välismaal alkoholitootjatele kaasa lisakulusid, kuna ühe toote asemel tuleb alates järgmise aasta algusest teha mitu erinevat toodet.

«Tootjad püüavad efektiivsed olla ja teha sama toodet mitmele turule. Uus keeld pandipakendi süsteemis tähendab seda, et peame muutma näiteks õlupudeli tagumise etiketi disaini. Purkide puhul aga räägime täiesti uuest purgikujundusest,» ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein BNSile.

Kastein lisas, et kui varem võisid nad teha ühte toodet mitmele erinevale välisturule, siis nüüd tuleb hakata tootma kahte või kolme erinevat toodet olukorras, kus mahud jäävad samaks. «Sisuliselt me peame Eesti ja Läti turule suunatud toodet hakkama käitlema eraldi toodetena. Sellel kõigel on hind ja kulud ulatuvad tõenäoliselt mitmesaja tuhande euroni,» märkis ta.

«Tootjatena oleme taas sunnitud saatma seadusandjatele sõnumi, et igal otsusel, mis tehakse, on meie jaoks reaalne tagajärg. See pandipakendi probleem on otseselt seotud alkoholiaktsiisi tõusudega, mis paneb eestlasi suurtes kogustes Lätist odavamalt alkoholi ostma,» rääkis Kastein.

Eesti Pandipakend OÜ keelab alates järgmise aasta algusest Eesti pandimärgiga alkohoolsete jookide müümise välismaal, kuna Eesti tagastuspunktidesse jõuab miljoneid kas Lätist või laevadelt ostetud pakendeid, mille eest pole tagatisraha makstud.

Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal rääkis BNS-ile, et Läti suunalise piirikaubanduse maht ulatub juba käesoleval aastal ainuüksi pandiga alkohoolsete toodete osas 25-30 miljoni ühikuni. «Meie kahju ulatub miljonitesse eurodesse tulenevalt nii välja makstavast pandist kui ka vastavate pakendite käitlemisega seotud kuludest,» lisas Raal.

«Alkoholiaktsiisimäärade erinevusest tingitud igapäevaselt kasvav alkoholi sissevedu naaberriikidest, eelkõige Lätist, aga ka taxfree tsoonidest nagu laevad, on kaasa toonud olukorra, kus juba sel aastal jõuab Eesti tagastuspunktidesse miljoneid pandipakendeid, mille eest ostmise hetkel ei ole tagatisraha makstud. See omakorda tekitab tagatisraha süsteemile korvamatu kahju, mis seab ühtlasi ohtu Eesti Pandipakendi kui Eesti kõrgeimate taaskasutusmääradega keskkonnakaitse süsteemi jätkusuutlikkuse,» ütles Raal.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate, maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist.

Tagasi üles