Varblane parteidele: kuhu ununes pikem vaade?

Kõneleb ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

FOTO: Aldo Luud

Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane kritiseeris erakondi, kes pakuvad oma valimisprogrammides lahendusi vaid lähema kolme aasta probleeme ega kiika kaugemale tulevikku.

«Vaja oleks arutlusi pikema vaate osas. Kuidas aitavad erinevad poliitikad koos Eestil edasi areneda? Millised on meie fookused, kasvualad,» tõi ta välja küsimusi, millest kipuvad erakonnad mööda vaatama.

Tema sõnul vajab lahendamist ka küsimus, kuidas keskenduda meie majanduses nendele tegevustele, mis aitavad meid tõepoolest edasi, suurendades lisandväärtust.

Samuti tahaks ta programmidest teada, kuidas peaks ministeeriumid ja linnad-vallad koostöös tööpuudust vähendama või tootlikkust tõstma

«Kuidas sisuliselt ettevõtlussektoriga dialoogi arendada ja kaasa tõmmata poliitika kujundamisse ja elluviimisse?» küsis ta.

«Samuti ootaksin valimisdebatilt arutlust teemal, kuidas Eesti ettevõtlust arendada regionaalselt tasakaalustatumalt, et ka pikemas vaates edu säilitada,» tõi ta välja ühe puuduse parteide programmides.

«Kuidas luua võrdseid (või vähemalt võrdsemaid ) võimalusi ettevõtjatele väljaspool Tallinna, Tartut ja veel võib olla mõnda regionaalset keskust. Kuidas vältida ettevõtlike ja taibukate inimeste edasist väljavoolu. Seda teemat praegu ei soovita käsitleda.»

Ta kiitis enim Reformierakonna programmi läbimõeldust.

«Seal on valimislubaduste puhul ka proovitud vähemalt mõelda sellele, mil moel saaks soovitut ka teostada.»

Neil on majanduse osas on 8 alamlõiku, mis käsitlevad erinevaid majanduse sõlmprobleeme.

«Sümpaatne tundub arusaam, et «majanduskasvu võti on ülemaailmses väärtusahelas ülespoole liikumises - Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks»,» märkis Varblane.

Ta tõi välja, et huvitaval kombel on Reformierakond taganenud mitmest seni kindlalt hoitud seisukohast nagu erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt kraadiõppelt või nende metsandussektori tulumaksureformikava või raskeveokite maksustamine jne.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) majandusprogrammis on Varblase sõnul ruttu unustatud meie varasemad hädad ja jälle seatud eesmärgiks kolmekordne majanduskasv.

Ta kritiseeris lubadust kehtestada avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrgharidus.

«See kõlab uhkelt, aga sisuliselt tekib probleem, mida teevad need, kes näiteks tahaks raha eest Eestis õigusteadust õppida, kuid enam ei tohi,» märkis Varblane.

«Kas selle tulemusena ei saada me lihtsalt noori välismaale õppima asuma,» küsis ta.

IRLi lubaduse kaaluda eraldi investeeringute agentuuri moodustamist kohta meenutas Varblane, et Välisinvesteeringute Agentuur loodi Eestis 1994. aastal, kuid kadus koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomisega.

Positiivsena tõstab Varblane esile IRLi tugevat rõhuasetust ettevõtluse, ettevõtlusõppe ja teadmussiirde valdkondadele.

«See on kindlasti oluline teema Eesti pika-ajalise konkurentsivõime tagamisel ja majanduse ümberkujundamisel.»

Ta juhtis tähelepanu, et IRLi programmis on plaan hakata Eestile strateegilistes valdkondades investeerimissoodustusi andma, mille puhul tõusetub küsimus, kuidas see tegelikult ellu viia.

«See eeldab muutusi senises valitsuskoalitsiooni poliitikas, kes seni on ju järginud võrdse kohtlemise põhimõtet ettevõtete maksustamisel.»

Sotsiaaldemokraatide programmis on varblase sõnul palju üsna julgeid lubadusi – näiteks see, et 90 protsenti töötajatest peab saama vähemalt 60 protsenti Eesti keskmisest palgast, ja lubadused tõsta muid palgaga seonduvaid näitajaid.

«Kust nende arvates peab selleks tekkima raha?» küsis Varblane.

Ta tõi samas välja, et ettevõtluse ja majanduskeskkonna arendamise osas on sotside ettepanekud küllalt sarnased Reformierakonna, IRL väidetega – otseinvesteeringute ja talentide Eestisse toomine jne.

Uudse märksõnana on sisse toodud nt Esimese Töökoha programm, veidi enam arutlust leidnud ideena soovi kehtestada automaksu luksusmaksuna.

Postimees.ee küsib täna erinevatelt ekspertidelt hinnanguid erakondade valimisprogrammide majandusosale.
 

Tagasi üles