Tippjuhtide enesetapud varjutavad Šveitsi piltilusat ärifassaadi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebatavaliselt suur enesetappude arv on sundinud Šveitsi ärikogukonda analüüsima, kuidas suudavad suurettevõtete tippjuhid üha suurema stressikoormaga toime tulla, kirjutab Reuters.
Mai lõpus võttis endalt elu kindlustusettevõtte Zurich Insurance endine tegevjuht Martin Senn. Vaid kolm aastat varem oli enesetapu sooritanud sama ettevõtte finantsjuht Pierre Wauthier.
Wauthier süüdistas oma hüvastujätukirjas Zurich Insurance´i toonase nõukogu esimehe Josef Ackermanni poolt avaldatud suurt tööalast survet. Järgnenud uurimise järel vabastati Ackermann siiski kõikidest süüdistustest.
Senni tuttavad rääkisid Reutersile, et ta tundus neile peale eelmisel aastal ettevõttest kinga saamist selgelt enesessetõmbununa. Mis täpsemalt viis 59aastase mehe otsusele end oma kodus Alpide kuurortkeskuses Klostersis maha lasta, ei ole teada.
Šveitsi-USA kaubanduskoja tegevjuhi Martin Naville´i sõnul on äriringkonnad, kus Senn ja Wauthier liikusid, mõlemast enesetapust äärmiselt šokeeritud.
«Ainuke asi, mida saab teha, on olla edaspidi tähelepanelikum suitsiidimõtetele viitavate märkide suhtes,» ütles Naville, kes tundis lisaks nimetatud kahele endisele Zurich Insurance´i tippjuhile ka telekomigrupi Swisscom endist tegevjuhti Carsten Schloterit, kes lahkus oma käe läbi siit ilmast 2013. aastal ning panga Julius Baer juhti Alex Widmeri, kes sooritas enesetapu 2008. aastal.
Nii mitme tippjuhi surmad torkavad Šveitsi kui maailma ühe jõukama ja stabiilsema riigi imidži taustal teravalt silma.
Šveitsi üldine suitsiiditase jääb samas maailma keskmisele alla, olles maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel umbes samas suurusjärgus Saksamaaga.
Naville´i sõnul ei ole surmad seotud Šveitsi ärikultuuriga. «Iga juhtum on võib olla väga erinev. Inimesed on väga keerulised olendid.»
Endine UBSi pankur Susan Kish tema arvamust ei jaga. Tema sõnul on olemas juhtide põlvkond, kes on jäänud nõudlike rahvusvaheliste investorite ja Šveitsi konservatiivsete traditsioonide kahepoolse surve alla.
«Kui sa ebaõnnestud, oodatakse, et sa loobud edasistest ambitsioonidest. Sinu nägu ei ole enam teretulnud,» väitis ta.