Vigase määruse tõttu lendasid kalandusfondi miljonid tuulde

Kalakasvatus

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Hiljuti juhtis riigikontroll tähelepanu, et Euroopa Kalandusfondi senised toetused ei ole suurendanud kodumaise kala hulka eestlaste toidulaual. Kalakasvatajad ütlevad aga, et see on praegu ebarealistlik ootus, ning näevad tekkinud olukorra taga vigu määruses, mille alusel hakati raha jagama.

Tellijale

«Neid on vähe järele jäänud,» nendib Saaremaal 2006. aastast kalakasvatusega tegelenud AquaMyk OÜ osanik Priit Lulla nende 44 ettevõtte kohta, kes taotlesid Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 perioodist toetust. «Neljal suuremal majandil, kellel on süsteemid ehitatud, on majad tühjad ja nad on sisuliselt pankrotis,» lausub kalakasvataja. Nende hulgas toob ta välja Torgu Kala ja Arowana kalakasvatused Saaremaal, Raplamaal Kärus tegutseva Piscor OÜ ja angerjakasvatuse Eel.

«Sinna tootmisvõimsused kaovadki. Teine teema on veel see, et need tootmisvõimsused on PRIA projektides üles blufitud,» räägib Lulla. Ta selgitab, et üks on projekteeritav võimsus, mis näitab, kui palju vett ja kala suudab tööstus läbi lasta, teine aga reaalsed tootmismahud, mis hakkavad sõltuma kalakasvataja kompetentsist ja oskustest. «Taani projekteerija ütles, et Eestis võiks ühe farmi kohta aastas kasvatada 150 tonni kala, aga mismoodi ja mis selle kala suurus on, jäi kõik läbi arutamata,» räägib ta.

Tagasi üles