Putini abi: kaubamahu vähenemise Baltimaadega põhjustasid sanktsioonid (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene presidendi Vladimir Putini abi, endine transpordiminister Igor Levitin
Vene presidendi Vladimir Putini abi, endine transpordiminister Igor Levitin Foto: SCANPIX

President Vladimir Putini abi, endise transpordiministri Igor Levitini sõnul on sanktsioonid mänginud suurt rolli Vene kaubamahu vähenemises Baltimaadega.

Levitini hinnangul on Euroopa ja Venemaa vahelise kaubakäibe langus tegelikult probleem, mille on põhjustanud teineteisele kehtestatud sanktsioonid. «Languse põhjustas ka see, et Venemaa on kuni 30 protsendi ulatuses vähendanud veomahtu impordi pealt, mis on liikunud peamiselt Baltimaade kaudu,» ütles Levitin venekeelsele Postimehele.    

Levitin soovitas Eesti ettevõtjatele tähtsate Vene ärimeestega tihedamini kokku saada ja arutada omavahel. Tema hinnangul on kontaktide loomine võimalik. Kus? Näiteks Sotšis, kus täna avati rahvusvaheline raudteealane ärifoorum «Strateegiline partnerlus 1520».

Ärifoorumile kutsuti kontaktide loomiseks kõiki. «Vaadake, millised suured delegatsioonid on saabunud teistest maadest: Soome, Iraani, Kasahstani ja Aserbaidžaani raudtee. Ma ei näe probleemi. On vaja lihtsalt tihedamini sellistel üritustel kokku saada ja arutada,» märkis Vene presidendi abi.

Küsimusele, kas poliitika ei sega kontaktide arendamist, mees ei soostunud vastama.

Putini abiline lisas, et ilmtingimata on vaja arendada raudteed ja sadamaid. Need peavad olema tema arvates ligitõmbavad ja konkurentsivõimelised. «Areng ei toimu sellepärast, et kellelgi kuskil läheb halvasti, vaid ikkagi sellepärast, et kehtivad elementaarsed majandusseadused: klient läheb sinna, kus on madalamad hinnad. Klient on valmis iga sendi eest võitlema. Sellepärast tuleb ühtlustada meie hindu sadamates ja raudteel,» sõnas Levitin.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles