Euroopa Keskpank (EKP) tõstis märtsiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra euroala tänavust sisemajanduse koguprodukti (SKP) prognoosi, veidi paremaks hindab keskpank ka euroala inflatsiooniväljavaateid.
EKP tõstis veidi euroala tänavust kasvu- ja inflatsiooniprognoosi
2. juuni 2016, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKP prognoosi kohaselt on euroala majanduskasv tänavu 1,6 protsenti ning 1,7 protsenti nii 2017. kui 2018. aastal. «Märtsi prognoosiga võrreldes on SKP reaalkasvu väljavaade parenenud ning 2017. ja 2018. aasta väljavaated on jäänud muutmata,» ütles keskpanga president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.
Ta lisas, et riskid on jätkuvalt pigem allapoole, ent riski struktuur on paranenud. Selle aasta teises pooles peaks keskpanga presidendi sõnul ka paranema inflatsiooniväljavaated. «Inflasioonimäär jääb aasta esimeses pooles küll negatiivseks või madalaks, ent baasimõju tõttu paraneb aasta teises pooles,» rääkis Draghi.
Nii ootabki keskpank tänavu tarbijahindade harmoniseeritud indeksi (THHI) kasvumääraks 0,2 protsenti, 2017. aastal 1,3 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti. «2016. aasta THHI prognoos on tõusnud seoses hiljutise naftahinna tõusule pöördumisega. 2017. ja 2018. aasta väljavaadet muudetud ei ole, » ütles keskpanga president.
Märtsikuus ootas EKP euroalale 2016. aastaks 1,4-protsendilist majanduskasvu ning 2017. aastaks 1,7-protsendilist ja 2018. aastaks 1,8-protsendilist majanduskasvu. Inflatsiooniks ootas keskpank siis tänavu 0,1 protsenti, järgmisel aastal 1,3 ning 2018. aastal 1,6 protsenti.
Draghi rõhutas, et EKP nõukogu jätkab hinnastabiilsuse väljavaadete analüüsimist ning kasutab vajaduse korral kõiki võimalikke rahapoliitilisi meetmeid. Majanduskasvu ja inflatsiooniperspektiivi aitavad tema sõnul veelgi parandada ja selle riskifaktoreid veelgi maandada rahapoliitilised meetmed, mis juunikuus käivituvad.
Euroopa Keskpank (EKP) teatas neljapäeval, et alustab märtsikuisel nõukogu istungil otsustatud erasektori võlakirjade kokkuostmist 8. juunist, laiaulatuslik sooduslaenu programm kommertspankadele käivitub 22. juunil.
EKP alustab erasektori võlakirjade kokkuostuprogrammi 8. juunil. Esimesed operatsioonid sooduslaenu programmis ehk sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonide seerias (TLTRO II) käivituvad 22. juunil,.
Märtsis otsustas EKP nõukogu tõsta võlakirjade kokkuostuprogrammi kuise mahu 80 miljardi euroni kuus. Samuti lubab keskpank kokku osta investeerimisjärgu reitinguga eurovõlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.
Draghi ütles, et kokku võib keskpank osta selliste finantsasutuste võlakirju, mis ei ole pangad ja mille emafirmad ei ole pangad. Näiteks on lubatud osta kokku kindlustusfirma võlakirju, kui tegu on iseseisva või investeerimisfirmale kuuluva ettevõttega, ent mitte juhul, kui selle omanik on pank.
Võlakirju hakkavad kokku ostma kuus euroala keskpanka – Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome keskpangad. Igaüks neist hakkab kokku ostma teatud euroala osa erasektori võlakirju ning oste koordineerib EKP.
Sobivad võlakirjad peavad olema nomineeritud eurodes ning vastama krediidioperatsioonide tagatisnõuetele. Võlakirjad peavad ostu teostamise ajal kehtima veel kuus kuud kuni 30 aastat ja need peab olema väljastanud euroalas asutatud ettevõte.
Kogu võlakirjaemissiooni mahust võib EKP kokku osta kuni 70 protsenti eraettevõtete võlakirjade puhul. Kui kokku ostetakse avaliku sektori ettevõtete võlakirju, on emissioonilimiit 33 protsenti, nagu ka varasema avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogrammi puhul.
«EKP otsustas enda hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks rakendada paketi, mis kasutab erinevate instrumentide sünergiaid. Meetmed on kalibreeritud rahastamisolukorra lõdvendamiseks ning stimuleerimaks uute laenude andmist,» ütles Draghi märtsis.