TTÜ emeriitprofessor: maailma pikim tunnel on eelkõige prestiižirajatis

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avatud maailma pikim raudteetunnel.
Täna avatud maailma pikim raudteetunnel. Foto: LAURENT GILLIERON/AP

Täna avati Šveitsis maailma pikim, 57 kilomeetripikkune raudteetunnel, Reinsalu sõnul peaksid taolised suurprojektid enamasti tagasi teenima 20 aastaga, ent selle tunneli puhul polegi see peamine. 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) mäeinstituudi emeriitprofessori Enno Reinsalu sõnul on täna ehitatud tunneli peamine eripära kivimite ja nende omaduste mitmekesisus. Tunneli ehitamine ei olnud lihtne, sest Alpides on kaljude tugevus keskmine või üle keskmine.

«Nõrkadest ja keskmise tugevusega kivimitest minnakse läbi suurte «iseroomavate» tunnelipuuridega, kauritsatega. See on kõige kaasaegsem, tõhusam ja ohutum moodus ning paremat ei ole. Eriti tugevaid ja kõvasid kivimeid võidakse ka lõhata, kuid mitmel põhjusel seda meelsasti tehta seda,» põhjendas ta. Kui kõrvutada Gotthardi tunnelit tulevikus võimaliku Soome lahe tunneliga, siis sealt palju õppida ei ole, sest Eesti ja Soome poolel olevad kivimid on palju nõrgemad.

Uurides talt, mis on selle tunneli eripära – peale selle, et tegu on siiski maailma pikima tunneliga – , tõdes Reinsalu, et tavainimese jaoks võib eriline olla seegi, et läbi nii pika tunneli autos sõita ei saa. «Autojuhi jaoks on 15 km (10 miili) suurim pikkus, mida ta tunnelis sõita suudab ja soovib. Pikemas tunnelis pannakse autod rongile,» selgitas ta.

Kuigi tunneli ehitamine võttis aega 17 aastat, on seal kasutatud tehnoloogia ja arhitektuur uued. Reinsalu hinnangul ei ole 17 aastat tegelikult pikk aeg, sest allmaarajatiste ehitamise  rusikareegli järgi kulub iga kümne sügavusmeetri kohta üks aasta. «Kui Gotthardi tunnel on keskmiselt 200 m sügavusel mäestiku all, siis 20 aastat on normaalne aeg. Sügavuse reeglit tuleks meelde tuletada neile, kes unistavad Jõhvi rauamaagist, mis lasub sügavamal kui 300 meetrit,» möönis emeriitprofessor.

Kas aga üle 12 miljardi USA dollariline, tunnise ajavõidu andev tunnel ka rahaliselt ära tasub? Selgub, et tegelikult ei olegi see peamine: «Kõikide selliste projektid jaoks on tehtud kümneid tasuvusuuringuid, mis annavad mitmesuguseid tasuvusaegu. Enamasti on need üle 20 aasta. Kuid sageli polegi see peamine. Paljud suurehitused on eelkõige nn prestiižirajatised, nagu meil Mäo ja Kukruse maanteeristmikud. Nii ka Gotthardi raudteetunnel,» rääkis Reinsalu.

Loe tunneli kohta SIIT 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles