Pangajuhid: Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

FOTO: Erakogu

Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel praeguses keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikidega võrreldes hästi.

Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutab, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. «Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,» kinnitab Müller.

Pangajuhtide sõnul on Eestile seepärast oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse parandamiseks. «Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,» lisab Müller.

SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütleb, et Balti riikide majanduskasvu mõjutavad Venemaa ja Euroopa Liidu suhted. «Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik. Samuti väljus Eesti 2008. aasta majanduskriisist teiste Balti riikidega võrreldes varem,» räägib Unt.

Prognoosi järgi jääb Eesti majanduse kasv võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. «Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamise osas tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,» lisab Unt ühe tagasihoidliku kasvu põhjuse.

Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame avatumat migratsioonipoliitikat. «Ma ei ütle seda mitte silmas pidades pagulaskriisi, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib  ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla, ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,» tõdeb Perens.

Samas ei saa ignoreerida ka pagulaskriisi ja selle võimalikke tagajärgi Euroopa Liidule ja meile. «Kui Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, jonnakalt jätkab retoorikaga, et meie siin kedagi võõrast näha ei taha, on alust karta, et asi lõpeb kahedimensioonilise Euroopaga, kus Lääne-Euroopa tuumikriigid hakkavad aina enam omaette hoidma. Meie jaoks tähendab see otsest julgeolekuriski. Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ja pagulaskriis moodustavad ühiselt täna Eesti ja kogu Baltimaade suurimaks ohu,» lisab Perens.

DNB panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ega võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Baltimaid ühtse regioonina. «Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,» kinnitab Kilvet.

Küll aga tuleks igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. «Eestis on hea maksukeskkond ja selge seadusandlus, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,» lisab Kilvet. Oma väiksusest tulenevalt peaks Eesti Balti pangajuhtide sõnul rohkem keskenduma ekspordile ning koostöövõimaluste leidmisele ja arendamisele.

Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu Venemaa ekspordi vähenemist kompenseerib ekspordi kasv Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele. «Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samaaegselt arendada oma tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,» lisab Pae.

Tagasi üles