Seeder ei toeta kütusemüüjate 100 000-eurose tagatise nõuet
12. jaanuar 2011, 23:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder teeb ettepaneku mitte toetada valitsuses neljapäeval arutlusele tulevat eelnõu, millega kehtestatakse kõigile kütusemüüjatele vähemalt 100 000-eurose tagatise nõue.
Seeder märkis kolmapäeval reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et põllumajandusministeerium peab maksupettuste vastu võitlemist ja seeläbi riigi maksutulude suurendamist äärmiselt oluliseks, kuid leiab samas, et kõigile kütusemüüjatele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatise nõude sätestamine ei ole selleks kohane.
Tema hinnangul piirab sellise nõude kehtestamine põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi kütuseturul ning võib viia paljude maatanklate sulgemiseni, mis halvendaks oluliselt kütuse kättesaadavust maapiirkonnas. Samuti on sellise nõude sätestamine tema sõnul vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga.
Seeder viitas, et eelnõu seletuskirja kohaselt ei mõju tagatise sätestamine külatanklate omanikele üldjuhul väljasuretavalt, sest neil on tavaliselt reaalne vara, mida saab krediidiasutuselt tagatise saamiseks pantida. Tema sõnul ei saa selle väitega aga nõustuda, sest paljud maapiirkondade väiketanklad on oma vara tagatisel juba laene võtnud ning neil puuduvad võimalused lisalaenu või tagatiste saamiseks.
Ka juhul, kui väiketankla vara on pantimata, ei pruugi selle väärtus olla tema sõnul 100 000-eurose tagatise saamiseks piisav. «Juhul, kui väiketankla pidajal õnnestub isegi saada krediidiasutuselt 100 000 euro suurune tagatis, siis võib selle tagatise teenindamise kulu kujuneda tõenäoliselt ettevõtte tegevust pärssivaks ning viia ikkagi tankla sulgemiseni,» märkis Seeder.
Ministri sõnul halvendab maapiirkondade paljude üksiktanklate sulgemine elanike kütuse ostmise võimalusi ja pärsib samas kütusemüüjate vaba konkurentsi. «Eelnõuga kavandatav tagatiste süsteemi sisseseadmine pärsib väikeettevõtlust maapiirkondades ning on selge, et üksiktanklate sulgemine saab suurendama suurte tanklakettide käibeid ja kasumeid,» lausus ta.
Seedri sõnul ei saa samuti nõustuda, et seaduses soovitakse sätestada üksnes minimaalne tagatise suurus – 100 000 eurot - ning anda maksu- ja tolliametile kaalutlusõigus nõuda sellest suuremat tagatist, kui kütusemüüja käibelt arvutatud käibemaksusumma ületab 100 000 eurot.
Ta märkis, et kui üldse rakendada eelnõuga pakutavat tagatiste süsteemi, siis tuleks seaduses sätestada tagatiste erinevad piirmäärad, mis oleksid sõltuvuses ettevõtete käibenumbritest. Ametile selles küsimuses kaalutlusõiguse andmine ei ole tema hinnangul kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega ega ka sisuliselt põhjendatud.
Seetõttu tegi ta rahandusministrile saadetud kirjas ettepaneku parlamendi rahanduskomisjoni algatatud ja teisipäeval esimese lugemise läbinud eelnõu mitte toetada, lisades, et peab võimalikuks arutada tagatiste süsteemi rakendamist kütuse hulgimüüjate suhtes.
Rahanduskomisjon põhjendas seadusemuudatuse algatamist sooviga korrastada viimastel aastatel kujunenud olukorda kütuseturul. Eelnõu peaks muutma kütusesektori algatajate sõnul võimalike käibemaksupettuste läbiviijate jaoks senisest vähem atraktiivseks ning taas muutma võimalikuks võrdse konkurentsi.
Seletuskirja kohaselt peaks tagatisnõue oluliselt parandama ka käibemaksu laekumist kütuse müügilt, mis võimaldaks vähendada riigieelarve puudujääki ning parandada eelarvest rahastatavate avalike teenuste mahtu ja kvaliteeti.