Haavel paneb Eesti Raudtee nõukogu esimehe ameti maha

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Haavel.
Tõnis Haavel. Foto: Peeter Langovits

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Tõnis Haaveli sõnul lõpeb praeguse nõukogu ametiaeg mõne kuu pärast ja ta ei soovi nõukogus jätkata.

«Põhjuseks on minu plaanid teistel elualadel, mille tõttu viibin enamuse aja Eestist eemal ja ei saaks Eesti Raudtee asjadesse piisavalt süveneda. Riigifirma nõukogus olemine on siiski kohustus, mitte privileeg ning kui see koht sai vastu võetud, siis oli ka kohe plaanis olla vaid ühe tähtaja. Vastavalt sellele on tehtud ka muid plaane,» rääkis Haavel.

«Mis puudutab alusetut investeerimiskelmuse süüdistust, siis see on ikkagi teatud ettevõtjate soovunelm, et saaks oma iseseisvad investeerimisotsused kellegi teise kaela väänata ja ma väga ootan kohut, et õiglus jalule seada ja oma nimi selgelt puhtaks saada,» lisas Haavel.

Prokuratuur on AS-i Gild Partnersi ühele asutajale ja praegusele aktsionärile Haavelile esitanud kahtlustuse investeerimiskelmusele kaasaaitamises, mis puudutab luhtunud võlakirjaemissiooni, mille eesmärk oli koguda raha Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähedale plaanitud elurajooni ehitamiseks.

Võlakirjaemissioon kuulus praeguseks pankrotis Seaside Residence Baku OÜ-le, emissiooni korraldadas AS Gild Financial Advisory Services. Kelmusele kaasaaitamises on prokuratuurilt kahtlustuse saanud ka Gild Financial Advisory Services.

Meedia väitel läks investoritel võlakirjaemissioonis kaduma kokku ligi 260 miljonit krooni. Võlakirjaemissiooni investeerisid teiste hulgas Hans H. Luik, Marcel Vichmann ja Olari Taal. Investoreid pärines Eesti kõrval veel Leedust, Kanadast ja Norrast.

2007. aasta juunis nimetas toonane värske rahandusminister Ivari Padar Haaveli Eesti Raudtee nõukogusse üheks ministeeriumi esindajaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles